Tallinna Levadia tuli tänavu Eesti meistriks üllatavalt suure ülekaaluga. Foto: Anna Andreas

Premium liiga hooaja 2026 kokkuvõtete seeria Soccernet.ee-s enne lugejate suure hääletuse algust ongi jõudnud kõige viimase artiklini, kus võtame kokku hooaja viis suurt üllatust ja viis pettumust (tähestikulises järjekorras).

Kõige märkimisväärsemate üllatuste hulka mahtusid kolme meeskonna eriti hea käekäik ning Premium liiga esindajate saavutused rahvusvahelises jalgpallis.

Negatiivseid mõtteid on aga tekitanud osade tiimide põrumised ja klassivahed, samuti rünnakul ja tribüünil toimuv.

NB! Siin ja edaspidi pakutavad “eelnimekirjad” on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 8. novembril ning parimate valimiseks on aega kaks nädalat.

Hooaja suurimad üllatused

Harju Laagri on teinud oma parima Premium liiga hooaja. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Harju tasemetõus

Harju Laagri teeb klubi ajaloo parimat Premium liiga hooaega. Kui debüüthooajal jäädi 23 punktiga viimaseks ja teisel korral saadi 36 silmaga seitsmes koht, siis nüüd, kolmandal hooajal, on enne viimast vooru kindlustatud 47 punktiga kuues koht. Juhul kui viimases voorus saadakse jagu tabeli punasest laternast Narva Transist, siis kogub Harju kokkuvõttes 50 punkti.

Eriti hästi on Lauri Nuuma juhendataval meeskonnal õnnestunud hooaja algus ja lõpp. Nelja vooru järel hoidis Harju teist kohta ja viiendas voorus oli olemas võimalus tõusta tabeliliidriks (selleks tulnuks alistada Nõmme Kalju). Hooaja keskpaik polnud nii hea, kuid lõpupoole saadi taas hoog üles. Vahemikus 13. septembrist kuni 21. oktoobrini peetud kuuest liigamängust võideti viis (sealhulgas mängud Paide, Kalju ja Flora vastu) ning viigistati üks.

Seda kõike on Harju suutnud teha ilma ühegi väga kogenud jalgpallurita. Meeskonna vanimaks mängijaks on 27-aastane Reinhard Reimaa. Väljakul käivate mängijate keskmine vanus jääb Harjul tavaliselt 22 aasta kanti.

Hooajaeelses Soccerneti toimetuse ennustuses julges kaheksast ennustajast ainult kaks pakkuda Harjule kuuendat positsiooni, ülejäänud pakkusid kohti seitsmendast üheksandani.

Ricky Chanda. Foto: Janek Eslon

Koondisekutsed Aafrikast

Tuleb välja, et Eesti Premium liigat jälgivad ka Aafrika A-koondiste peatreenerid, sest sel aastal said oma karjääri esimese koondisekutse Enrique Esono (Ekvatoriaal-Guinea) ja Ricky Chanda (Sambia) ning jätkuvalt püsis koondises Ebrima Jarju (Gambia).

Nõmme Kalju ründaja Esono käis Ekvatoriaal-Guinea eest väljakul septembri lõpus kahes Aafrika meistrivõistluste valikmängus. Kongo DV vastu (0:2 kaotus) pääses ta väljakule neljaks ja Sierra Leone vastu (1:0 võit) viieks minutiks. “See oli üks mu elu parimaid päevi. Rõõm oli tohutu!” rääkis Esono esimese koondisevõidu kohta Soccernet.ee-le.

Nõmme Unitedi keskkaitsja Chanda tegi septembri lõpus kahes Aafrika meistrivõistluste valikmatšis täismängu. Alžeerialt sai Sambia 1:3 kaotuse, aga Togo vastu aitas Chanda oma koondise värava puhtana hoida – kohtumine võideti 2:0. Keskkaitsja rääkis, et ei pidanud sealse tasemega kohanemist ülemäära keeruliseks: “Tegelikult on ju Premium liiga ka raske liiga! Minu jaoks ei olnud see vahe nii suur.”

Paide Linnameeskonna väravavaht Jarju oli Gambia koondises debüteerinud juba 2024. aastal. Praeguseks kümnekordne internatsionaal jätkas koondisekutsete saamist ka tänavu, kuigi sel aastal ta varupingilt platsile ei pääsenud.

Levadia tuli ülekaalukalt Eesti meistriks. Foto: Anna Andreas

Levadia võimas minek

Hooajaeelsel Jalka korraldatud ajakirjanike ennustusvõistlusel pakkus Tallinna Levadiale Eesti meistritiitlit 20 ajakirjanikust ainult 4. Tegelikkus on osutunud aga nii võimsaks, et Levadia kindlustas tiitli rekordiliselt vara – kuus vooru enne Premium liiga hooaja lõppu!

Kusjuures Levadia ei lasknud jalga lõdvaks ka pärast tiitli kindlustamist – hiljem on võidetud veel viis mängu viiest. Terve senise liigahooaja peale kokku (35 vooru) on saadud üksainus kaotus. Väravaid on Levadia löönud 29 võrra rohkem kui resultatiivsuselt järgmine meeskond (Flora), endale on lastud samal ajal lüüa kõige vähem väravaid.

Levadiat esimest hooaega juhendav peatreener Vjatšeslav Zahovaiko on suutnud väga edukalt tööle panna keskväljarombi. “Romb annab hea vundamendi, et keskvälja domineerida. Kui annad rombis oma mängijatele ka vabadust, siis on vastasel sind väga raske lugeda ja kontrollida,” selgitas Levadia endine peatreener Vladimir Vassiljev meistermeeskonna taktikat põhjalikult analüüsides.

Hooaja eel lahkus Levadiast rohkem mängijaid – teiste seas Til Mavretic, Michael Schjönning-Larsen, Ernest Agyiri, Richie Musaba, Brent Lepistu – kui lisandus, aga Abraham Nwankwo ja Joseph Saliste näol leiti lisandujateks just õiged pusletükid.

Paide Linnameeskond alistas suvel kaks eurovastast. Foto: Peeter Kontus

Neljanda eurokoha säilitamine

Eesti klubid alustasid tänavust eurosuve seisust, kus neljanda eurokoha säilitamiseks tuli viie hooaja koefitsiendipunktide arvestuses mööduda vähemalt kolmest UEFA liikmesriigist, sest Eesti edestas ainult Walesi ja San Marinot. Keerulisena näiv ülesanne täideti aga edukalt – augusti lõpus sai selgeks, et neljas eurokoht hooajaks 2028/2029 säilib.

Kõik neli Eesti Premium liiga klubi lülitasid vähemalt ühe eurovastase konkurentsist. Paide Linnameeskond lükkas välja isegi kaks vastast: Hegelmanni (Leedu) ja Zira (Aserbaidžaan). Tallinna Levadia purustas Caernarfon Towni (Wales) koondskooriga 10:0 ning vandus IFK Göteborgile (Rootsi) alla alles kordusmängu lisaajal. Nõmme Kalju sai jagu Linfieldist (Põhja-Iirimaa), Tallinna Flora The New Saintsist (Wales).

“Tegelikult oli ju enamik klubisid päris tublid. See muutus on toimunud, et kui mängime nii-öelda omasugustega, siis ootad positiivset tulemust. Julged oodata!” kommenteeris Eesti klubide eurohooaega Ragnar Klavan. “Sein tuleb ette, kui eelarved ja tasemed hakkavad väga tuntavalt erinema. Kuid näiteks Paide tõestas aserite vastu, et ka see pole ületamatu.”

Lisaks täiskasvanute meeskondadele lisas Eesti eurohooajale positiivseid noote Tallinna Flora U19 võistkond, kus mängib samuti Premium liiga pallureid. Flora noored lülitasid välja koguni Inglismaa tipu Chelsea eakaaslased ning nende eurohooaeg veel jätkub.

Medalid ei jäänud Tammekast väga kaugele. Foto: Siim Jänes

Tammeka medalimängus

Tartu Tammeka vahetas eelmise hooaja kaheksanda koha tänavu viienda positsiooni vastu. Punkte on teenitud mullusega võrreldes 23 võrra rohkem, väravaid on sisse lastud 28 võrra vähem. Pikalt püsisid tartlased isegi võitluses medalite ja eurokohtade eest.

9. septembril läks Tammeka kodumängule Paide vastu olukorras, kus võit oleks tõstnud tartlased Paidest mööda ja Kaljuga võrdsete punktide peale. Veel 14. oktoobril oli Karel Voolaidi juhendataval meeskonnal variant vähendada vahe võidu korral nii Linnameeskonna kui ka Kaljuga ühepunktiliseks.

Tammeka on hetkel võitnud kaheksa sellist liigamängu järjest, milles on vastasteks tabeli alumise poole satsid, nii et paberil nõrgemate vastu korjatakse punkte väljakul väga stabiilselt.

Tammeka pani mitmete üleminekutega täppi nii talvisel üleminekuperioodil kui ka hooaja käigus. Talvel hangiti näiteks kvaliteetsed brasiillased Pedro Manoel ja Thomas Lisboa ning Eesti koondise kogemusega Pavel Marin. Aprillis võeti Florast eriloaga laenule väravavaht Kristen Lapa ning suvel Levadiast laenule Moussa Sambe.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2025: 1. Marten-Chris Paalbergi võimas esiletõus, 2. FC Flora ootamatult tiitlimängus, 3. Pärnu Vapruse imeline suve lõpp.

2024: 1. Patrik Kristali võimas esiletõus, 2. Noorusliku Kalju esiletõus, 3. Tammeka kerkis autsaiderist korralikuks keskmikuks.

2023: 1. Kalev ja Vaprus medalimängus, 2. Enneolematu tasavägisus, 3. Harju südikus.

2022: 1. Paide euroedu, 2. Kuressaare ajalooline hooaeg, 3. Kalevi ja Legioni valutu kohanemine.

2021
: 1. Ragnar Klavan maandus kodumaal, 2. Flora tõestas Premium liiga rahvusvahelist taset, 3. Roman Kožuhhovski tõstis Kuressaare uuele tasemele

2020
: 1. Paide hõbemedal, 2. Tuleviku vinge hooaja algus, 3. Flora ülevõim

2019
: 1. Paide Linnameeskond medaliheitluses, 2. Noortega Flora edukas nii kodus kui ka Euroopas, 3. Vladislav Kreida ja Erik Sorga murranguline esiletõus

2018: 1. Kaotuseta Kalju, 2. Eesti meister selgus viimases voorus, 3. Tabeli teise poole võimekus mängida esinelikuga jalgpalli

2017: 1. Pijpers tõstis noored florakad otse tippu, 2. Tulevik röövis kolmelt suurelt punkte, 3. Uued tuuled väljaku kõrval (Fantasy, ringidepõhine turunduskampaania, meedia kasvanud analüütilisus)

2016: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Infoneti tõus tippu, 3. Tammeka fantastiline start

2015: 1. Flora nooruslik triumf, 2. Otseülekannete plahvatuslik kasv, 3. Uued tuuled tabeli lõpus

2014
: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Tammeka südikas hooaeg, 3. Flora ennenägematud publikunumbrid

2013: 1. Otseülekannete tohutu kasv, 2. A-koondislaste naasmine meistriliigasse, 3. Ettearvamatud tulemused

2012
: 1. Levadia noorenduskuuri tulemus, 2. ToetanTammekat.eu, 3. Veelgi ühtlasem tase

2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase

2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond

2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud

2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek

2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus

2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng

Hooaja suurimad pettumused

Premium liiga eestlastest ründajate puudusel saadeti Islandi koondist ründama 34-aastane keskkaitsja Joonas Tamm. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti (noorte) ründajate nappus

Premium liigas pole sel hooajal ühtki eestlast, kes oleks suutnud lüüa 15 väravat. Kõige resultatiivsem Eesti ründaja on 14 tabamusega Mattias Männilaan – täpselt sama palju skooris välismaale lahkunud gambialane Bubacarr Tambedou poole hooajaga (kusjuures Männilaane väravatest kuus on sündinud penaltitest, nii et lahtisest mängust on ta pannud võrgu sahisema ainult kaheksa korda).

Võrdluseks: 2017. aastal lõid nii Rauno Sappinen kui ka Albert Prosa liigas 27 väravat, 2019. aastal Erik Sorga 31 väravat, 2020. aastal Sappinen 26, 2021. aastal Henri Anier 26, 2024. aastal Alex Matthias Tamm 28. Mullu sepistas Sappinen 21 ja verinoor Marten-Chris Paalberg 15 tabamust.

Korralikul tasemel ründajate nappust iseloomustab tõsiasi, et kui Anier sai septembri- ja oktoobrikuise koondiseakna eel vigastada, siis kutsus Eesti peatreener Jürgen Henn tema asemele koondisesse 34-aastase keskkaitsja Joonas Tamme, keda kasutas Islandi vastu ründajana. Kaitses tegi Eesti koondis neli korralikku esitust (kokku ainult üks sisselastud värav), aga rünnakul jäi hätta, lüües nelja kohtumisega kaks väravat, mille mõlema eest hoolitsesid kaitsjad.

Premium liiga klubidel näib seega olevat praegu probleem uute, teravate kodumaiste ründajate kasvatamise ja hoidmisega.

Flora kaotas Andorra meistrile koondskooriga 0:6. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Flora ebaedu Euroopas

Üheltpoolt oli Eesti klubide tänavune eurosuvi tervikuna positiivne. Aga konkreetselt Tallinna Flora esindusmeeskond, kellel oli valitseva Eesti tšempionina tänu Meistrite liiga eelringist alustamisele olemas turvavõrk (Konverentsiliigasse langemise näol), ei suutnud meistri vääriliselt esineda.

Flora sai küll soodsa euroloosi – pärast Gruusia tšempionile kaotamist tulnuks Konverentsiliiga põhiturniirile jõudmiseks alistada Walesi, Andorra ja Kosovo meistrid -, kuid ei kasutanud seda ära. Andorra klubilt Escaldesi Inter said Rohesärgid kahe mängu kokkuvõttes piinliku 0:6 keretäie, mille järel otsustati koostöö peatreener Konstantin Vassiljeviga lõpetada.

“Meeskond ei olnud komplekteeritud edukaks eurohooajaks ja latt aeti madalal kõrgusel kolinal maha. Flora on omal soovil juba aastaid mänginud vaid Eesti mängijatega. See on klubi filosoofia ja 2021. aastal jõuti niimoodi põhiturniirile, aga siis olid noorte kõrval ka välismaalt naasnud koondislased ja kooslus toimis. Tänavu ei suudetud kahe hooaja vahel lahkunud mängijaid samaväärsetega asendada ja meeskonna eeldatavad liidrid jäid Euroopas varju,” kirjutas Soccerneti ajakirjanik Kris Ilves.

Endine Flora äärekaitsja Markus Jürgenson oli pärast Andorra meistrilt saadud suurt kaotust Flora mängijate suhtes väga kriitiline: “Mis välismaale? Kuhu? Kes see sealt välismaale läheb? Mis moodi? Mis nipiga? Üks Sappineni-nimeline [läheb], aga mis välismaale? Riiga turismireisile või kuhu? Sinna Prantsuse Polüneesia liigasse saab sellise mänguga.”

Narva Trans langes esmakordselt Premium liigast välja. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Narva Trans

Pärast Eesti taasiseseisvumist kõikidel hooaegadel kõrgliigas mänginud Narva Trans langeb sealt nüüd esmakordselt välja, kusjuures narvalased jäävad eelviimasest kohast ehk FC Kuressaarest maha koguni 16 punktiga.

Premium liigas seitse medalikohta saavutanud ja veel mullu viiendana lõpetanud Transi tänavused probleemid hakkasid pihta juba hooaja ettevalmistusperioodil, kui Narva jalgpallihalli uksed hoiti ebaturvalisusele viidates kuni 20. jaanuarini meeskonna jaoks suletud. Viiendas voorus sai kapten Mark Maksimkin ränga vigastuse, mis lõpetas tema hooaja. Trans vajus üsna kiirelt tabeli põhja. Pärast 14. voorus Harju Laagrilt saadud 0:3 kaotust lõpetas klubi koostöö peatreener Roman Kožuhhovskiga, kuid ka uus püsiv peatreener David Campana ei suutnud asju paremuse poole pöörata, kuigi ütles augusti keskel (Paidega tehtud 1:1 viigi järel), et on püsimajäämises sada protsenti kindel.

Pärast juulikuud pole Trans siiamaani võitnud enam ühtegi liigamängu. Väljalangemine sai matemaatiliselt selgeks 33. voorus, kus kaotati Tartus Tammekale eduseisust 1:5.

“Väga palju asju sai hooaja eel tehtud natukene teistmoodi, teise visiooniga, mida me tavaliselt ei tee. Lõppkokkuvõttes kõik need asjad ju ei mänginud välja. Miks nii? Ma ei tea. Tundus eelmise hooaja põhjal, et meil on huvitav võistkond, kes näitas midagi eelmisel aastal. Aga see aasta ei tulnud välja ja olime nii suures augus, et ei suutnud sealt välja ronida. Isegi kui mängu mõttes ei olnud suurt vahet, kui mängisime tabeli tippudega,” kommenteeris Transi tegevjuht Konstantin Burdakov.

Tühjavõitu tribüünidel jäävad nimekad pealtvaatajad nagu Vlasi Sinjavski kohe silma. Foto: Margus Kontus

Publikuhuvi stagnatsioon

Premium liiga mängude keskmine publikunumber on tänavu 374, mis on viimase nelja hooaja madalaim näitaja. Tunamullu oli keskmiseks külastatavuseks 406 ja mullu 376.

Kui vaadata suurima kodupublikunumbriga klubide esikolmikut – Tallinna Flora, Pärnu Vaprus, Tallinna Levadia -, siis neil kõigil on jäänud pealtvaatajaid vähemaks. Antud number on mullusest parem ainult Tartu Tammekal, Paide Linnameeskonnal ja FC Kuressaarel.

“Mida rohkem klubisid sellest aru saab, et see on reaalne töö, mis vajab inimjõudu ja selgelt läbimõeldud plaani, kuidas inimesed staadionile saada ja kuidas nad ühe või teise klubiga ära siduda, et neil oleks soov järgmine ja ülejärgmine kord uuesti tulla. See on Eesti jalgpalli suurim väljakutse,” rääkis Jalkale Tartu Welco tegevjuht Edgar Leht (Welcol on Esiliigas keskmine kodupublikunumber 446).

“Arvan millegipärast, et oleme üks väheseid võistkondi, kes võtab kalendri pulkadeks lahti ja esitab jalgpalliliidule suure A4-paberi jagu ettepanekuid, millal tahaksime oma kodumänge pidada. Paljud kas ei oska sellega tegeleda või ei ole selle peale mõelnud.”

Meistrikarika pärast rebimiseks ei läinud. Foto: Jana Pipar

Tiitliheitluse puudumine

Üheltpoolt on Levadia võimsus positiivne, aga teisalt on kurb, et Premium liigas tänavu arvestatavat tiitliheitlust ei toimunud ja meister sai täiesti selgeks juba kuus vooru enne hooaja lõppu.

Ei Paide, Flora ega Kalju – rääkimata teistest meeskondadest – ei suutnud Levadiale konkurentsi pakkuda. Kui mullu kogus Flora 82, Kalju 74 ja Paide 70 punkti, siis tänavu on nad enne viimast vooru korjanud vastavalt 61, 60 ja 63 silma ehk on teinud kõik kolmekesi sammu tagasi.

Eriti märkimisväärne on see, et Levadia kõige igipõlisem rivaal Flora on kaotanud tänavu Premium liigas juba 14 mängu – klubi varasemaks antirekordiks oli 10 kaotust hooaja peale.

Viimase vooru eel on Levadia edu lähima jälitaja Paide ees 27-punktiline, mis tähendab, et meistriks tullakse minimaalselt 24-punktilise paremusega. Igal juhul on tegemist Premium liiga rekordiga – seni suurima ülekaaluga võidetud tiitel saavutati 2009. aastal, mil Levadia edestas Sillamäe Kalevit 21 silmaga.

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2025: 1. FCI Levadia ei suutnud Euroopas soodsat loosi ära kasutada, 2. Jätkuvalt ebastabiilne VAR, 3. Langustrendis publikuarvud.

2024: 1. Tõmblev Nõmme United kindlalt viimane, 2. Tiitlivõitluse puudumine, 3. Kuhu jäi põneva hooaja lõpu juures publik?

2023: 1. Täielik põrumine Euroopas, 2. VAR-i efekt: tehnoloogiast hoolimata kohtunike kehv maine, 3. Tartu Tammeka.

2022
: 1. Levadia kammaijaa, 2. Flora ja Levadia fiasko Euroopas, 3. Sportland Arena liiga.

2021
: 1. Tammeka totaalne krahh, 2. Teine hooaeg järjest koroona tõttu kihvas, 3. Publikunumbrite pöördvõrdeline langus sportliku edasiminekuga

2020
: 1. Levadia ja Kalju võimetus pakkuda konkurentsi, 2. Narva Transi hooaeg, 3. Koroona nullis suure osa kogukonnajuhtide heast tööst

2019
: 1. Transi kurbnaljakas treenerite-tsirkus, 2. Aleksandar Rogici ehitatav superklubi jäi tühjade pihkudega, 3. Jõuetud sammud Eestist edasi 

2018: 1. Euroopas lati alt läbi, 2. Kalevi suutmatus tulemusi teha, 3. Nurjunud hooaja algus

2017: 1. Sillamäe koosseisu- ja rahaprobleemid, 2. Suureskoorilised hävingud, 3. Paide profisats oodatust kehvem

2016: 1. Publikunumbrid, 2. Tarva mannetu punktisaak, 3. Noorte kesine pealetulek

2015: 1. Kalju äravajumine, 2. Viljandi sukeldumine kuristikku, 3. Sillamäe hambutus

2014
: 1. Kihlveoskandaal, 2. Masendav Tallinna Kalev, 3. Esimese ja tagumise poole selge eraldumine

2013: 1. Tallinna Kalevi kihlveoskandaal, 2. Jätkuvalt leige publikuhuvi, 3. Tallinna Kalevi finantskrahh

2012
: 1. Flora korduvad palgajamad, 2. Publikunumbrite paigalseis, 3. Noorte kesine pealetulek

2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine

2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal

2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused

2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord

2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad

2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp