Filmitööstuse eksperdid tunnustasid laval, et filmitööstusesse ei ole siiski lihtne uuendustega tulla, sest tegemist on aeglaselt muutuva valdkonnaga. Samas leiti, et IDA Hubi valmimine annabki Eestis tegutsevatele tehnoloogiaarendajatele filmitööstusese innoveerimisel olulise eelise.

„Kui arendad tehnoloogiat kindla valdkonna jaoks, pead olema lähedal neile inimestele, kelle probleeme lahendada püüad. Ainult nii saad päriselt aru, millised on nende vajadused ja kuidas neid aidata. Tehnoloogiaarendajad, kes suudavad barjäärid ületada, võivad saavutada märkimisväärse konkurentsieelise,“ selgitas Rootsi ingelinvestor ja Dreamcraft Venturesi riskikapitalipartner Uri Levanon.

Tema mõtet toetas ka Eesti iduettevõtte IRIS Casting Ecosystem asutaja Terje Ronja Kissa, kes rõhutas, et vahetu koostöö produktsioonifirmadega annab iduettevõtjale väärtusliku võimaluse oma lahendusi päriselus katsetada ja täiustada kasutajate tagasiside põhjal.

„Koostöös produktsioonifirmadega saame arendada tehnoloogiat just selliseks, et sellest oleks valdkonna inimestele päriselt kasu. Nad võiksid olla esimesed, kes meie lahendust katsetavad ja ütlevad, millised probleemid selle kasutamisel tekivad. Nii saame need kitsaskohad kõrvaldada ja kujundada tööriista, mis vastab võimalikult hästi kasutajate vajadustele,“ selgitas Kissa.

Prantsusmaa ettevõtte CinqC asutaja ja tegevjuht Kristen Davis nõustus, et filmitööstuse ja idufirmade koostöö on tänapäeval möödapääsmatu, kuna tehisintellekt kujundab loomeökosüsteemi ümber ning loovuse põimumine andmete, tehisintellekti ja uute viisidega publikuni jõuda on muutunud järjest olulisemaks.

West One Music Groupi loovlahenduste müügi- ja muusikajuht Nick Leonard nentis, et filmitööstusel on tehnoloogiamaailma lähenemisest palju õppida. „Filmitegemine meenutab vahel suurte taristuprojektide juhtimist, samas kui tehnoloogiaettevõtetele on omane paindlikkus ja kiire tegutsemine. Tehnoloogia abil saab filmitööstuse tööprotsesse sujuvamaks muuta,“ ütles ta.

Laval jäi kõlama, et IDA Hub võiks tulevikus täita tühimiku filmitööstuse ja tehnoloogiaarendajate vahel, kuna lisaks Põhjamaade ja Baltikumi suurimale ja uusimale stuudiokompleksile tegutsevad selle katuse all ka filmitööstuse taustajõude koolitav inkubatsiooniprogramm, Tehnopoli filmi- ja multimeediavaldkonda innovatsiooni toov startup-kiirendi ning koostööd tehakse ka filmikooliga. See teeb IDA Hubi terviklikuks ja maailmas unikaalseks filmiinnovatsioonikeskuseks.

„Nüüd, kui olen IDA Hubi kompleksi oma silmaga näinud, näen siin võimalust väga huvitavaks sünergiaks. Kui suudate tuua siia filmitööstuse professionaalid ja projektid, annab see võimaluse tutvustada neile uusi tehnoloogiaid ja lahendusi. Sellest võib kujuneda oluline eelis,“ kiitis Uri Levanon.

Filmikiirendist huvitatutel tasub silma peal hoida Tehnopoli veebilehel. Veel kuni 8. novembrini on võimalik oma kandideerimisavaldus teele panna.

Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi on osa filmiinnovatsioonikeskusest IDA Hub, mille asutajateks on IVEK, IVIA ja Tehnopol. IDA Hubi eesmärk on toetada filmitalentide ja nutikate tulevikutegijate arengut ning aidata elavdada ja mitmekesistada Ida-Virumaa majandust. Tegu on unikaalse kontseptsiooniga, mis ühendab Põhjamaade ja Baltikumi suurima ja kõige kaasaegsema stuudiokompleksi, produktsioonidele professionaalseid taustajõude koolitava filmitööstuse inkubatsiooni ja tehnoloogiapõhste filmi- ja multimeedia startuppide kiirendi.

Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi rahastab Õiglase Ülemineku Fondist Euroopa Liit.