Venemaa esineb teadlikult vastuolulise retoorikaga Euroopa aadressil. Ühtpidi on räägitud, et Euroopa peaks saama osaluse rahukõnelustel, kuid samas on mõnes teises avalduses Euroopa osalus algavatel kõnelustel nende poolt välistatud. Kolmas retoorika element on Euroopa naeruvääristamine ühise esindaja puudumise pärast kõnelustel.

Venemaa kommunikatsioon peegeldab ning ühtlasi võimendab olukorda Euroopa sees. Euroopa riigid on küll suutnud leppida kokku ühises sanktsioonide poliitikas Venemaa suhtes ning Ukraina toetamise osas, kuid ühtne diplomaatilise tegevuse liin on seni puudunud. Euroopa riikidel ei ole ühist nägemust rahuprotsessi osas ning hetkel ei näi ka toimuvad aktiivset tegevust ühisele positsioonile jõudmise nimel.

Venemaa üritab oma kommuniaktsiooniga suurendada närvilisust Euroopas ning kinnistada välja kujunenud olukorda. Ühtlasi peavad Venemaa meediakampaaniad jätma mulje, et tegutsetakse sünkroonis USA-ga. Tõenäoliselt asutakse järgnevatel päevadel igati võimendama USA presidendi ja eriesindaja Kushneri teateid suure kokkuleppe kohta, mis puudutavat ka Euroopa julgeolekut.

Venemaa tugevdas vaherahu ajal vägesid

Vene armee ründas täna öösel ballistiliste rakettidega Kiievit. Ühe elumaja tabamuse tulemusel sai kolm inimest vigastada. On teateid tabamustest ja tulekahjust ühes Kiievi tööstusrajoonis.

Ukraina meediaprojekti „Krõm. Reali“ (seda võiks tõlkida, kui „Krimmi tegelikkus“) teatel koondas Vene armee Oleški juures oktoobri viimastel päevadel kehtinud vaherahu kasutades ligi 1000 sõdurit sinna piirkonda. Ukraina armeel on samas infot, et mingi osa seal varem viibinud sõduritest viidi ka piirkonnast välja.

Ukraina armee allikad viitavad, et nüüd võib oodata uusi rünnakuid Hersoni piirkonnas.

Ukraina armee allikad viitavad, et nüüd võib oodata uusi rünnakuid Hersoni piirkonnas. Selles ilmunud uudises on aimata, et Ukraina kohapeal võitlevatele üksustele see vaherahu väga ei meeldinud, kuna Vene armee sai roteerida ning täiendada oma positsioone reservidega ning vedada piirkonda kohale suuremas koguses laskemoona.

Ukraina droonioperaatorid ning suurtükivägi oli eelnevate aastate jooksul muutnud Vene armee opereerimise vahetult Dnepri idakalda piirkonnas sisuliselt võimatuks. Jalaväeüksuste rünnakuid Dnepri saarte piirkonnas ei toimunud enam kevadest saadik ning Vene armee suurtükivägi tulistas Ukraina kontrollitavat jõe parema kalda asulaid väga harva.

Ukraina ründas Venemaa nafta- ja sõjatööstust

Ukraina jaoks olid jäänud probleemiks Vene armee droonide ja liugpommide rünnakud. Nüüd eeldavad sõjaväelased rünnakute taastumist koos jalaväe operatsioonidega. Peale vaherahu lõppu seitse päeva tagasi ei ole Vene armee seni veel jalaväe rünnakuid Ukraina positsioonidele alustanud.

Ei ole kuigi tõenäoline, et suuremaid rünnakuid edaspidi toimuma hakkab, sest Vene armee väejuhatusel napib selleks ressursse. Umbes 1000 sõduri toomine piirkonda ei kujuta endast praeguste lahingute kontekstis teab mis olulist jõudu. Täiesti põhjendamatu on oletada, et Vene väejuhatus võiks üritada tõsisemat sõjalist operatsiooni Dnepri jõe ületamiseks. Selleks ei ole Vene armeel jõudu olnud alates sellest ajast, kui nad 2022. aasta novembris taandusid üle Dnepri jõe.

Ukraina droonid ründasid täna öösel naftarafineerimise tehast Saraatovis.

Ukraina droonid ründasid täna öösel naftarafineerimise tehast Saraatovis. Varem korduvalt tabamusi saanud ettevõttes puhkes suurem tulekahju, nii nagu ka mujal viimaste Ukraina droonirünnakute järel on juhtunud.

Venemaa uudistekanalites on ilmunud teated, et Orjoli linnas (Moskva ja Ukraina vahelisel alal Venemaal) ründasid Ukraina Flamingo raketid Protoni nimelist ettevõtet. Venemaa sotsiaalmeedia info kohaselt tabas viiest tiibraketist kaks tehase territooriumi. Selle kinnituseks on ilmunud ka videoklippe, kus on näha kaks suurt plahvatust. Protonis toodetakse elektroonikakomponente Venemaa rakettide, seal hulgas ballistiliste Iskander rakettide ehitamiseks.

Suurem tulekahju on ilmselt droonirünnaku tagajärjel puhkenud Venemaal Rostovi oblastis ettevõtte „Almaz“ territooriumil. Ettevõte toodab erinevaid sidesüsteeme ja elektroonika seadmeid Vene armee jaoks.

Olukord rinnetel 

Rinnetel ei ole vene armee pealetungi tempo oluliselt muutunud. Jätkatakse väikeste jalaväerühmade rünnakutega, soomustehnika kasutamise kohta vahetult lahingutes rindejoonel teateid ei ole. Võitlus käib droonioperaatorite ja vähemal määral suurtükiväe vahel. Vene armee kaotused on kõigil novembri kuu päevadel olnud suuremad kui 2000 meest langenute ja raskelt haavatutena.

Ukraina droonid leiavad iga päev ka mõned ühikud Vene armee soomustehnikat kaugemal tagalas. Endiselt tabatakse arvukalt Vene armee suurtükisüsteeme ning hävitatakse logistikat korraldavaid sõidukeid. Sellises olukorras ei ole Vene armee olnud võimeline suuremaid pealetungioperatsioone läbi viima.

– Kurski/Sumõ/Belgorodi suunal Vene armee jalaväeüksused pealetungi ei üritanud. Mõnes punktis on Ukraina armee jätkanud lokaalsete rünnakutega ning Vene armee tegeleb oma positsioonide kaitsmisega. Suuremaid muutusi olukorras ei ole.

– Harkivi suunal jätkuvad madalama intensiivsusega positsioonilahingud.

– Kupjanski suunal on Vene armee rünnakuid endiselt vähe. Lõmani ja Siverski rindelõigus üritab Vene armee vasturünnakutega Ukraina armee edenemist peatada. Initsiatiiv püsib Ukraina vägede käes, aga kindlaid teateid nende edenemise kohta ei ole ilmunud.

– Tsassiv Jari rindelõigus on Vene armee endiselt passiivne. Kostjantõnivka juures jätkuvad positsioonilahingud endistes kohtades.

– Pokrovski juures jätkub Vene armeel veel reserve Dobropilja piirkonnas ründamiseks, kuid oluliselt oma positsioone neil parandada ei ole õnnestunud.

– Pokrovske ja Hulajipolje vahelisel alal Vene armee rünnakuid ei alustanud. Hulajipolje juures kestavad positsioonilahingud endistes kohtades.

– Lõunarindel Vene armee jalaväe üksused aktiivsust üles ei näidanud. Ukraina armee on korraldanud mõned vasturünnakud Orihhivi piirkonnas ning kindlustanud oma positsioone.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (19)