Erni Kask. Foto: Maanus Kullamaa / Tartu 2024
31. okt. 2025 Ester Vaitmaa, Delfi
Lugu ilmus esmakordsel Eesti Päevalehes (16.09.2025).
Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete juht Erni Kask selgitab, et sihtasutusel oli välissuhete puhul kolm peamist strateegilist suunda: saada välismaalased Tartusse, leida välispartnereid ja kaasata rahastust.
Esimene neist, ülesanne saada välispublik Tartu 2024 üritustele ning Tartusse ja Lõuna-Eestisse üldiselt, oli ehk kõige keerulisem. „See on olnud kõige ressursimahukam ja ka raskemini mõõdetav ülesanne, mille täitmise vankri ette olid rakendatud nii meie rahvusvaheliste suhete tiimi kui ka teabe- ja turundusvaldkonna kolleegid,“ selgitab Kask.
Tema sõnul avaldab Statistikaamet küll regulaaarselt majutusstatistikat, aga on teada, et ainult selle alusel ei saa olukorrast tervikpilti. „Siiski võib öelda, et kultuuripealinna aastal kasvas Tartus välismaalt pärit majutujate arv 15% ja mujal Lõuna-Eestis 14%, mis oli rohkem kui Eesti keskmine. Seega on välisturist leidnud kindlasti ka kultuuripealinna töö tulemusena tee siia peale koroonajärgset langust tagasi“.
Teine strateegiline suund oli toetada Tartu 2024 programmi projekte välispartnerite leidmisel.
„See on see suund, millesse ma ise kõige rohkem usun. See on natuke nähtamatu, aga pikaajalise mõjuga tegevus: välispartnerid toovad kaasa uue hingamise ja teistsugused teamised. Selline koostöö pakub tavalisele toimimisele vaheldust ning lõpuks saab ka välisraha tulla ainult läbi välispartnerluse ja koostööprojektide,“ räägib Kask.
Kokku oli Tartu 2024 põhiprogrammi loojatel üle 850 välispartneri Euroopast ja kaugemalt, mis tähendas, et 62% projektidel oli välispartner. „See on väga hea tulemus. Lisaks selgus värskest Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna uuringust, et ligi viiendik Tartu kultuurikorraldajatest täheldas kultuuripealinna tegevuse mõjul suurt rahvusvahelistumise kasvu,“ toob endine välissuhete juht esile.
Kolmanda strateegilise suuna tulemused on kõige käegakatsutavamad: välisrahastust õnnestus kaasata rohkem, kui oli plaanitud.
„Tänu projektide eestvedajate tublidusele ja Tartu 2024 tiimi toele oleme suutnud välisvahenditest saada Tartusse ja Lõuna-Eestisse 2,6 miljonit eurot lisaraha. See on muljetavaldav.“ Sellele summale lisandub Melina Mercouri preemia suurusega 1,5 miljonit eurot, mis antakse kultuuripealinnadele kõrgetasemeliste ettevalmistuste korral.
Kontaktid õnnestus sihtasutusel luua fookusriikidega, ennekõike Läti, Soome ja Saksamaaga, aga ka Norra ja Austriaga. „Kasutasime kontakte maksimaalselt ära ning töötasime tihedalt erinevates võrgustikes, samuti diplomaatide ja kultuuriesindustega. Oluline on, et loodud suhted säiliksid ning loojad ja organisatsioonid neid nüüd, kus sihtasutus Tartu 2024 kui vahendaja enam nii jõuliselt toeks olla ei saa, edasi arendaks. Hoian neile pöialt,“ vaatab Kask tulevikku.
Kes käis Tartus kohal ja kes siia ei jõudnud?
Kultuuripealinna aasta ühe miinusena on nimetatud asjaolu, et tartlastel ei õnnestunud meelitada avamisele Euroopa Liidu kõrgeid ametnikke. Miks oli siis nii raske kutsuda neid siia keset jaanuaripimedust toimunud avamisüritustele?
„Kui räägime Euroopa Liidu sellistest tipp-poliitikutest nagu Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president ja volinikud, siis nende Tartusse saamine oli keeruline nende tiheda ja kiiresti muutuva graafiku tõttu. Õnne peab olema ja ehk on vajalikud ka pisut paremad sidemed,“ möönab Erni Kask ning nendib, et mõni europarlamendi liige hiljem siiski käis Lõuna-Eestis.
„Teisalt suutsime Tartusse tuua teisi mõjukaid euroametnikke. Näiteks tegid esimest korda kollektiivse visiidi Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse linna CACi liikmed ehk kultuurivaldkonna eest vastutavad liikmesriikide tippametnikud. Selle mõju ei maksa alahinnata.“
Kokku jõudis Euroopa kultuuripealinna jõul Tartusse ja Lõuna-Eestisse üle 1200 erikülalise, nende seas delegatsioone, poliitikuid ja suursaadikuid, kes poleks siia muidu tulnud või oleksid külastanud ainult Tallinna. „See on jällegi väga hea tulemus ja avaldab piirkonnale pikaaegset mõju,“ leiab Kask.
„Ma ise pean suureks võiduks praegu maailma absoluutses tipus oleva diplomaadi, Soome presidendi Alexander Stubbi Tartu-külastust ja kõnet Tartu Ülikooli aulas. On traditsioon, et Soome ametisse asunud president teeb oma ühe esimestest visiitidest Eestisse, aga uue presidendi Tartusse saamise nimel hakkasime suursaadik Vesa Vasaraga tööle juba enne presidendivalimisi. Tundus märgiline mõte, et presidentide Kekkose ja Haloneni ülikooli aula kõne kõrval oleks olemas ka seekordse presidendi oma. Alexander Stubb pidaski oma kõne kultuuripealinna aastal Tartus ja see oli väga kõrgetasemeline, laia globaalse haardega.“
Euroopa päeva asemel väiksemad sündmused
Teise vett vedama läinud algatusena võib nimetada Euroopa päeva. Sihtasutusel oli nimelt idee korraldada selle 2024. aasta põhiüritused Eestis Tartus, ent üritus jäeti, nagu tavaks saanud, rohkem Tallinna ja Narva. „Lootsime viimase minutini, et Tartu kui Euroopa kultuuripealinn on suure Euroopa päeva tähistamiseks fookuspaigana hea koht, ja olime selle korraldamiseks valmis, aga läks teisiti.“
Samal ajal töötati kultuuripealinna tiimis paljude väiksemate projektidega ja edukalt. Kask toob mõne näite: Euroopa riikide saatkonnad Eestis näitasid 2024. aastal paari kuu jooksul 1300 inimesele Tartu Elektriteatri kinos oma tippfilme, Goethe Instituut korraldas oma juubeli tähistamiseks Tartus minifestivali ja Soome Instituut sauna-arvamusfestivali Alasti Tõde. Viimane jätkab oma elu ka pärast tiitliaasta lõppu.
Kask toob veel esile suurepärase partnerluse Norra saatkonnaga, mille raames said koostöökogemusi sajad kultuurikorraldajad Eestist ja Norrast. „Seda kõike poleks sündinud, kui Norra linn Bodø poleks jaganud meiega tiitliaastat ja Norra saatkonnas Tallinnas poleks olnud nii toetavaid inimesi eesotsas suursaadik Marius Dirdaliga,“ tunnustab Kask.
Tema kinnitusel on tähelepanuväärne ka Jaapani kultuuri edendava EU-Japan Festi korraldajate pretsedenditu usaldus Tartu 2024 tiimi ja Eesti kultuurikorraldajate vastu.
Kultuur peaks jõudma peokõnedest kaugemale
Erni Kask jätkab pärast Tartu 2024 tiitliaastat tööd kultuuripealinnadega, sest Euroopa Liidu Nõukogu valis ta hiljuti aastateks 2025–2027 Euroopa kultuuripealinnade eksperdikomisjoni liikmeks. Ta tunneb, et tihti kipub kultuuri tähtsus jääma pidupäevakõnedesse.
„Küsimus on laiemalt kultuuri olulisuses ja toetus valdkonnale on Euroopas selle hea indikaator. Kultuur ei ole avalikus arutelus praegu teema. Mulle tundub, et kunstide ja kultuuri tähtsus meenub kõrgetel kohtadel olevatele inimestele rohkem pidupäevakõnesid koostades, ent vähem igapäevases suhtluses ja tegevuses.“
Pärast nüüd juba üle poole aasta tegutsemist ka Euroopa Komisjoni kultuuripealinnade eksperdikogus ja lugedes iga päev kandidatuuritaotlusi ning juba valitud kultuuripealinnade tegevuse vahearuandeid, saab Kask esile tuua nii mõndagi. Tema sõnul on sümpaatne linnade ja piirkondade jäägitu usk sellesse, et kultuuripealinna aasta võib nende kodukoha paremaks paigaks muuta.
„See on kohati natuke naiivne seisukoht, sest selle projekti mõju ei maksa piiratud ressursside ja geopoliitilise turbulentsi tingimustes üle hinnata. Kultuuripealinn ei ole võluvits, mis paneb jõe tagurpidi voolama ja toob õnne õuele,“ sõnab Kask. Ta nendib, et samas ei tohi seda võimalust ka alahinnata, sest energia ja ressursid, mis aastatega selle hüvanguks akumuleeritakse, muudavad seda linna, piirkonda ja inimesi igal juhul.
Kask kirjeldab lõpetuseks ühte eestlaste eripära. „Kui ma vaatan, kuidas käib kultuuripealinnade ettevalmistamine mujal Euroopas, siis ma saan öelda, et ükskõik kui suure rahvusvahelise projekti korraldamise eestlane ette võtab, olgu see Eurovisioon, eesistumine, kultuuripealinn või korvpalli EMi finaalturniir, ta teeb seda väga kvaliteetselt. Mulle tundub, et see on meile auküsimus. Ehkki me ise arvame teisiti, oleme oma külalistele väga head elamuste loojad. Ma pole välismaa kolleegidelt kunagi nii palju kiita saanud, kui Tartu 2024 projekti ette valmistades ja ellu viies. Naljaga pooleks: protestantlikud enesepiitsutajad oleme juba niigi, uskugem nüüd veel rohkem endasse ja oma võimetesse!“
Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt.