Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna uuringu juht Ragnar Siil. Foto: Silver Gutmann
31. okt. 2025 Ragnar Siil, Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna uuringu juht
Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuriuuringu 2025 järgi on piirkonna kultuurielu mitmekesine ja elujõuline ning kohalike inimeste jaoks väärtuslik. Kultuuritegijad on valdavalt arvamusel, et üritusi toimub palju, need pakuvad midagi igale maitsele ja on toonud piirkonda rohkelt külalisi.
Kultuurielu ei ole pelgalt meelelahutus. See on osa kohalikust identiteedist, mille kaudu peegeldub piirkonna mitmekesisus ja loovus. Kohalikke omavalitsusi näevad uuringus osalenud enamasti kultuuri väärtustajatena ning kultuuritegijate omavahelist koostööd peetakse ladusaks ja toetavaks, sest see loob tugeva aluse ühistele ettevõtmistele.
Neljandat korda tehtud uuringus osales 782 kultuurikorraldajat üle kogu Lõuna-Eesti. Üldine rahulolu kultuurielu seisuga on suur: keskmine hinne 6,8 punkti 10-st näitab, et kultuurielu olukorda peetakse heaks. Samas joonistub välja erinevusi. Avalikus sektoris töötavad inimesed hindavad olukorra märksa paremaks kui need, kes tegutsevad ainult erasektoris. Hinnangud erinevad ka vanuse järgi: nooremad kultuuritegijad kipuvad olema kriitilisemad kui vanemad.
Ettevaatlik hoiak tuleviku suhtes: 5,5 punkti 10-st
Praeguse olukorra positiivsele hinnangule vastandub aga pigem ettevaatlik hoiak tuleviku suhtes. Uuringust selgub, et Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna lähiaastate väljavaated pälvisid vastajatelt keskmiselt ainult 5,5 punkti 10-st. Kindlasti mängib selles peale julgeoleku- ja majanduskriisi rolli ka Tartu kui Euroopa kultuuripealinna aasta lõppemisega kaasnenud ebakindlus tuleviku suhtes.
Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu tugevaimateks külgedeks peetakse mitmekesisust ja koostöömeelsust ning enim muret tuntakse töötasu ja järelkasvu pärast. Töö tasustamisega ei ole kultuurikorraldajad rahul: üle kolmveerandi vastajatest ei nõustu väitega, et valdkonnas makstakse õiglast palka.
Kommentaaridest tuli korduvalt välja vajadus stabiilsete, mitmeaastaste toetuste ning suurema väärtustamise järele, mis puudutab eriti noori juhendajaid ja kollektiivide eestvedajaid. Samuti muretsetakse järelkasvu pärast. Kui noortele ei suudeta pakkuda atraktiivseid töökohti ja arenguvõimalusi, võib kultuurivaldkond jääda liiga haavatavaks, selgub uuringust.
Kultuuritöötajad põlevad läbi
Uuringu kõige murettekitavam tulemus puudutab tööalast läbipõlemist. Esimest korda selle uuringu tegemise jooksul paluti Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatel hinnata oma kogemusi läbipõlemisega. Nende vastused panevad mõtlema: ligi pooled vastajad (46%) teatasid, et on viimase kahe aasta jooksul kogenud läbipõlemist, Tartu linnas on see näitaja koguni 54%.
Eriti tihti on kogenud töö tõttu läbipõlemist need, kes töötavad täiskoormusega, samuti oli see kogemus sagedasem nende seas, kes saavad oma töö eest tasu. Huvitaval kombel esines tööl läbipõlemist meestel sagedamini kui naistel. Ka maakonniti ilmnesid suured erinevused: Jõgevamaa, Valgamaa ja Tartumaa (ilma Tartu linnata) vastajad on läbipõlemist kogenud tunduvalt vähem kui Põlvamaa ja Võrumaa vastajad. Kõige rohkem kogetakse läbipõlemist Tartu ja Viljandi linnas, kus kultuuritöö koormus ja tempo on suur.
Need tulemused kinnitavad, et Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate tööl läbipõlemine ei ole mitte üksikjuhtum, vaid süsteemne probleem, mis vajab kiiret ja läbimõeldud lahendust. Üks võimalik tee edasi on tugevdada tugivõrgustikke, tagada läbipaistvam tööjaotus ja teha teadlikku ennetustööd.
Kultuuriaken vajab parendamist
Uuringus käsitleti veel kultuuriinfo kättesaadavust.
Vastajate hinnangul on Kultuuriakna platvorm tehniliselt arenenud ja kasutajasõbralik.
Siiski ei ole see suutnud kujuneda kultuuriinfo keskseks kanaliks: rohkem kui pooled vastajatest ei kasuta seda üldse või kasutavad väga harva, ainult viiendik peab Kultuuriakent oma esmaseks infoallikaks. Et platvorm täidaks oma rolli paremini, ootavad kultuurikorraldajad selle lihtsustamist, paremat seotust teiste kanalitega ja suuremat kohaliku nähtavuse tuge.
Rahvusvahelisi projekte on, ent pilt on kahetine
Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelise mõõtme puhul on pilt kahetine. Positiivne on see, et võrreldes eelmiste aastatega on rahvusvahelistes projektides osalemine kasvanud: seda on viimase viie aasta jooksul teinud kolmandik vastajatest. Eriti paistab selle näitajaga silma Tartu linn, kus on rahvusvahelise kogemuse saanud peaaegu pooled kultuuritegijad, neist viiendik ka projekti juhi või koordinaatorina. See on selge edasiminek varasemaga võrreldes.
Sellegipoolest tehakse kogu Lõuna-Eestis rahvusvahelist koostööd veel suhteliselt vähe. Põhitakistustena nimetavad uuringus osalenud kultuurikorraldajad ressursi- ja ajapuudust, keelebarjääri ning keerukat bürokraatiat. See viitab tõsiasjale, et rahvusvahelistumise edendamiseks on vaja tugevdada tugistruktuure ja lihtsustada rahastusmehhanisme.
Jätkusuutlikkust võetakse tõsiselt
Eraldi peatuti uuringus keskkonnahoidlikul kultuurikorraldusel. Valdav osa kultuuritegijatest peab oma keskkonnateadlikkust suureks ja rakendab igapäevatöös paljusid rohepõhimõtteid alates digimaterjalide eelistamisest kuni jäätmete vähendamise ja korduvkasutatavate lahendusteni. See näitab, et kultuurivaldkond on võtnud rohepööret tõsiselt.
Keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kitsaskohtadest on suurim see, et täistaimset toitu pakutakse üritustel pigem harva. Ka keskkonnahoidlike kultuurisündmuste juhiste tundmine ja nende süsteemne rakendamine vajavad veel tuge. Mõnele kultuuritegijale tunduvad nõuded keerukad ja kulukad, see puudutab ennekõike väiksemaid organisatsioone. Niisiis on vaja töötada välja praktilisi ja jõukohaseid lahendusi, mis aitaksid tõlkida valdkonnas tegutsejate hea tahte igapäevapraktikasse.
Ka ligipääsetavus on Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurivaldkonnas kriitilise tähtsusega teema, mis vajab rohkem tähelepanu. Uuringus osalenute hinnangul on kultuuriüritused eakatele ja väikelastega peredele üldiselt hästi ligipääsetavad, samuti ollakse teadlikud, et ligipääsetavus on tähtis osa kaasavast kultuurist.
Sellegipoolest selgub, et paljud üritused jõuavad vaegnägijate või -kuuljate või eesti keelt mittevaldavate inimesteni endiselt puudulikult. Ehkki vastajad teavad enda kinnitusel, et ligipääsetavuse juhendid ja abimaterjalid on olemas, rakendab neid oma tegevuses teadlikult ainult väike osa kultuurikorraldajatest. See on valdkond, kus kasvab nii vajadus kui ka valmidus tegutseda senisest süsteemsemalt.
Kultuuripealinnal hea mõju, ent oli ka kurtjaid
Kultuuritegijate tagasiside Euroopa kultuuripealinnale Tartu 2024 oli valdavalt positiivne. Uuringu järgi sai suur osa Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuritegijaid sellest otseselt või kaudselt osa: 41% osales tiitliaasta tegevustes korraldaja või projektipartnerina, 57% aga külastaja või pealtvaatajana.
Üle 70% uuringus osalenutest leidis, et kultuuripealinnal oli Lõuna-Eestile hea mõju. 66% nõustus, et see aitas suurendada piirkonna rahvusvahelist tuntust, ja 63% märkis, et tänu sellele tuli sinna rohkem külastajaid. Samuti hinnati programmi mitmekesisust, kvaliteeti ja korraldust.
Kriitilisemalt suhtuti sellesse, kuidas on kultuuripealinna aasta mõjutanud kultuuritegijate oskuste ja teadmiste arengut. Üksnes 33% vastajatest oli seisukohal, et Tartu 2024 toel on nende oskused ja teadmised tuntavalt paranenud. Ligikaudu 16% hindas, et kultuuripealinna toel muutus nende tegevus senisest rahvusvahelisemaks.
Kokkuvõttes näitab värske uuring, et Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu on mitmekesine ja tugev, kuid nõuab pidevat hoolt. On palju sellist, mille üle võib uhkust tunda, sealhulgas elav ürituste keskkond, kohalike omavalitsuste toetus, toimiv koostöö, kasvav rahvusvaheline mõõde ja kultuuripealinna soodne mõju. Samas ootavad lahendamist probleemid, mis puudutavad õiglast töötasu, järelkasvu, läbipõlemise ennetamist, rohepõhimõtete rakendamist ja ligipääsetavuse parandamist.
Tartu 2024 andis Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielule võimsa tõuke. Nüüd tuleb hoolitseda selle eest, et kultuuripealinna mõju kanduks ka järgmistesse aastatesse ning siinne kultuurivaldkond muutuks veelgi tugevamaks ja jätkusuutlikumaks.
Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt.