Victoria Vihman. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Tallinna Flora lõpetas Naiste Meistriliiga hooaja küll võimsa 8:1 võiduga FC Elva üle, kuid kaheksa järjestikuse meistritiitli järel tuli tänavu leppida hõbemedalitega. Flora väravavaht Victoria Vihman tunnistas, et tiitlist ilmajäämine valmistab naiskonnale suurt pettumust, ent noorel koosseisul tuleb tehtud vigadest õppida. 

Flora väravasuul seisnud Vihman tunnistas mängujärgses intervjuus Soccernet TV-le, et kaheksa järjestikuse meistritiitli järel teise kohaga leppimine on valus. “Muidugi on suur pettumus. Võita tahaks ikka, aga peame arvestama, et meil on väga noor tiim. Tuleb lihtsalt rohkem tööd ja vaeva näha. Praegu pole enam midagi teha, tuleb järgmiseks aastaks kaasa võtta see, mida parandada,” rääkis Vihman.

Väravavaht rõhutas, et Flora koosseis on võrreldes varasemate aastatega oluliselt noorenenud ning mängijad peavad ühiselt edasi arenema. “Oleme väga palju tööd teinud. Arvan, et oleme olnud väga tublid, aga peame lihtsalt edasi töötama ja vaeva nägema.”

Vähemalt hooaja viimases kohtumises ei jätnud Flora vastasele suurt võimalust. Vihman jäi naiskonna esitusega rahule, kuid võttis Elva ainsa tabamuse osaliselt enda süüks. “Tiim oli väga tubli. Võtan selle värava natuke enda kapsaaeda, aga arvan, et meil läks mäng täitsa hästi. Mängisime ilusti ega lasknud end muudest asjadest segada,” sõnas ta.

Seejuures möönis puurilukk muigega, et teisel poolajal nappis tal tööd sedavõrd, et külmgi hakkas. “Ikka hakkas natuke külm, jah, aga täitsa okei oli. Isegi ilm on täna päris ilus olnud.”

Elva peatreener Kalmer Klettenberg oli pärast suurt kaotust mõistagi märksa kriitilisem. Tema hinnangul suutis naiskond avapoolajal Florale korralikult vastu hakata, kuid teiseks kolmveerandtunniks ei oldud vaimselt valmis.

“Esimesel poolajal mängisime tegelikult täitsa sümpaatselt ja kenasti. Meil olid omad momendid, et veel väravaid lüüa. Võib-olla tekkis mingi rahulolutunne, et näed, saame küll, nagu ka augustis nende vastu väga hästi saime,” arutles Klettenberg.

“Sellest tulenevalt ei olnud me teiseks poolajaks üldse valmis. Tekkis täielik peataolek ja need asjad, mis kokku leppisime, ei õnnestunud enam nii hästi. Sealt tekkiski segadus, mis lõpuks sellise tulemuseni viis,” selgitas ta.

Klettenberg ei soovinud allajäämist väsimuse arvele kirjutada. “Selle taha praegu pugeda ei saa. Pigem oli küsimus selles, mis kahe kõrva vahel toimus ja kuidas me sellega hakkama saime või ei saanud.”

„Kui siia tulin, oli mul konkreetne idee ja visioon teha siin kolm aastat tööd. Kui nüüd esimest aastat tervikuna vaadata – mis paraku jääb ka ainsaks –, siis oleme mingil määral seal, kus arvasin, et olemegi. Suured kaotused on ilmselgelt midagi, millega ei saa rahul olla. Samuti see, et oli üks võistkond, kelle vastu me ei suutnud punkte saada ehk Paide,” rääkis Klettenberg.

“Ülejäänute vastu saime punkte ja mitmeski mängus oleksime võinud rohkemgi saada. See näitab, et meil tegelikult sisu on, aga ebastabiilsus ja kohatine peataolek said saatuslikuks. Kõrgliigas pole nii palju aega taastuda, mõelda või unistada kui mõnes madalamas liigas. Nii mõnedki mängud läksid mängijate Meistriliiga-kogenematuse nahka,” lisas ta.

“On väga mitmeid noormängijaid, kes kenasti edasi arenesid. Meil ongi noor võistkond ja see on positiivne osa. Rong liigub edasi ja tahan arvata, et järgmisel aastal liigutakse samuti õiges suunas ning tehakse õigeid otsuseid, mis tagavad paremad tulemused ja eelkõige stabiilsuse,“ ütles ta.

Juba varem teatavaks saanud lahkumine valmistab Klettenbergile siiski meelehärmi, sest esialgu soovis ta Elvas töötada kolm aastat. “Eks ta ikka keeruline ole. Mõned asjad ei loksunud nii hästi paika, kui oleks tahtnud. Oleksin hea meelega järgmisel ja ülejärgmisel aastal veel teinud ja toimetanud. Täna on veel mänguemotsioonid sees, aga järgmisel nädalal teeme veel natuke tööd ja usun, et siis tekib tunne, et tahaks veel,” tunnistas ta.