Luige sõnul hindavad ka need liitlased, kes ELis on tuntud Venemaaga suhete arendamise poolest, NATOs tegutsedes artikkel 5 tagatisi. Nagu Luik intervjuus Postimehele märkis: üks asi on venelastega sõbrustada, hoopis teine aga neid usaldada.
Kuidas võtate kokku nende konsultatsioonide konkreetse tulemuse?
Esiteks, liitlased nõustusid meie ohuhinnanguga, nägid ka selle laiemat pilti, sest arutati tagasiulatuvalt ka uuesti Poola- ja Rumeenia-vastaseid rünnakuid. Leiti, et [NATO idatiiva kaitseks loodav] operatsioon Eastern Sentry vajab ka täiendavaid õhukaitsevahendeid. Nende relvasüsteemide küsimine ja paigutamine jääb SACEURi kompetentsi nagu NATOs alati.
Eks me lähemal ajal ka kuuleme, milliseid muudatusi ta plaanib teha. SACEUR ütles oma kõnes, et iga selline sissetung NATO õhuruumi on teataval määral meile ka juhiseks, kuidas sellele vastu astuda – me ka ise kogu aeg arendame oma süsteeme.
Aga loomulikult räägiti ka teemadest, mis ümbritsevad seda konkreetset juhtumit. Selge on ju, et Venemaa üritab tõrjuda meid ka Ukraina abistamise teelt kõrvale. Täna öeldi nõukogu avalduses selgelt, et see ei õnnestu – kui midagi, siis toetame neid veelgi tugevamalt.
Räägiti ka teistest teemadest, mis on Venemaale valusad, nagu näiteks varilaevastiku küsimused. Selge on, et me ei saa Vene tegevust mõjutada ainult õhutõrjeseadmete ja moodsate lennukitega.