Piafi, keda on kutsutud ka Pariisi varblaseks ning lauljatee alguses jõmpsikas Piafiks (La môme Piaf), hindavad prantslased 20. sajandi šansooni žanri kõige eredamaks ja erilisemaks täheks.
Maailma mastaabis pole palju artiste, kelle saatus on viinud tänavalapsest rahvusvaheliselt tuntud täheks. Vaatamata sellele, et lauljanna lahkumisest on möödas üle 60 aasta, tegutseb Pariisis endiselt 1967. aastal loodud fänniühing Les Amis d’Édith Piaf, mille liige on alates 1995. aastast ka artikli autor. Minu huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu on saanud alguse just Madame Piafist ning läbi kümnendite olen esitanud Piafi laule, olles neist ikka ja jälle vaimustunud.
Milles siis peitub lauljatari igihaljas pärand? Kuidas kujunes välja Édith Piafi repertuaar? Nendele küsimustele nüüd vastust otsingi.