Nii lähedal ja samas nii kaugel - Kalju medal libises käest. Foto: Janek Eslon

Nõmme Kalju oli Premium liiga viimastel sekunditel hetkeks juba medalimeeskond, aga siis võeti see neil taas käest. Kas kohtunikud eksisid, kui Mattias Männilaane lisaminutite võiduvärava tühistasid? Igatahes lõpetas Tallinna FCI Levadia hooaja meistri vääriliselt, Kalju jäi aga tühjade pihkudega.

  • Levadia – Kalju 2:2 (34. pen. Wendell, 60. Nikoloz Kutateladze – 26. Tiago Baptista, 42. Mattias Männilaan)

    Väravasöödud: 34. Nikoloz Kutateladze, 60. Wendell – 26. Mattias Männilaan, 42. Danõl Maštšenko

Medalile kerkimiseks lõppvaatusest kindlasti võitu vajanud Kalju pääses juhtima 26. minutil, kui Tiago Baptista löök rikošeti abiga ristnurga leidis. Ent vaid mõni minuti hiljem määrati VAR-i abiga Levadia kasuks penalti ja selle realiseeris Wendell. Pausile mindi siiski Kalju eduseisus, selle taastas poolaja lõpu eel Mattias Männilaan.

Teisel poolajal jõudis Levadia tänu Nikoloz Kutateladze väravale uuesti viigini. Draama jäi üleminutitesse – Männilaan viis Kalju 3:2 ette, mis oleks neile ühtlasi kindlustanud kolmandale tabelikohale kerkimise, aga VAR leidis mõnikümmend sekundit varem keskväljaduellist käega mängu ja tabamus tühistati. Kalju jäi 2:2 viigi tõttu tabelis napilt neljandaks, vaid ühe kaotusega hooaja läbinud Levadia sai aga asuda tiitlit tähistama ja šampanjat pritsima.

  • Vaata Anna Andrease ja Janek Esloni galeriisid mängust artikli alt!

Mängu tipphetked:

Hea start | Õnnelik õlapõrge. Kalju vajas väravat ja jõudis esimese väga hea võimaluseni 9. minutil. Karl Andre Vallner suutis siiski Danõl Maštšenko terava ja madala löögi tõrjuda, tühja värava ees ei küündinud pallini ei Tiago Baptista ega Mattias Männilaan. Kaks minutit hiljem otsis väravat Männilaan ise – napilt mööda. Paar korda lubati palliga pikalt purjetada Rommi Sihil, korra pidi Vallner tema terava, aga värava keskele suundunud löögi üle lati lükkama.

Teenitu saadi kätte 26. minutil. Nikita Ivanov võitles pealtnäha lootusetult auti veereva palli nurgalipu põrkest tagasi Kaljule, karistusalas eksis klaarimisega Mihkel Ainsalu ning Tiago Baptista sai peale lüüa. Pall võttis Abraham Nwankwo õlast tugeva rikošeti ja lendas Vallnerile püüdmatult täpselt ristnurka – 0:1!

VAR vol 1 | Ootamatu, aga õiglane. Et Flora juhtis Kalju tabamuse hetkel Paide vastu juba kahe väravaga, oligi Hiiu meeskond hetkeks pronksis kinni – paremus omavahelistes kohtumistes andis neile Paide vastu võrdsete punktide juures ülinapi edu. Aga rõõm püsis vaid loetud minutid. Nwankwo oli just teinud Kalju pingi ees vea ja saanud kollase kaardi, kui VAR kõigile ootamatult Kevin Kaivoja ekraani juurde saatis.

Nwankwole suisa punane? Ei, vaadati hoopis veidi varem Kalju värava all toimunut. Kordused kinnitasid veenvalt – Maksim Podholjuzin blokeeris Nikoloz Kutateladze jalalt lendu läinud palli teekonna värava suunas käega. Kuna käsi oli kõrgel ja kehast eemal, oli Kaivoja jaoks otsuse langetamine lihtne. Levadia teenis penalti ja Wendelli võimas löök ei jätnud Henri Pergile šanssi – 1:1.

VAR vol 2 | Teist korda parandaja. Maštšenko madala tsenderduse järel lükkas Männilaan 42. minutil teist korda palli Vallneri võrku. Otsekohe tõusis siiski abikohtunik Maikel Miksoni lipp – suluseis! Aga kellel? Esmalt näis, et väravajoonel puutus palli Tiago Baptista, kes küll tundus samuti olevat söödu hetkel viimase kaitsjaga ühel joonel.

Videokohtunik Marko Liiva kutsus Kaivoja teist korda ekraani juurde ning seal saabus selgus. Baptistani sööt ei jõudnudki, selle blokeeris hoopis Victory Iboro ning Männilaan sai palli tema puutest. Ka ei saanud Baptistat kuidagi lugeda aktiivselt mängus osalejaks, Kaivoja tühistas suluseisu ja luges värava – 1:2!

Maksab alati | Levadia klass. Kalju väike lootus – kui seda üleüldse hellitati – pääseda kergemalt seeläbi, et tiitli ammu kindlustanud Levadia ei pane platsile parimat võimalikku koosseisu, vaid annab mänguminuteid teisele ešelonile, oli purunenud juba tund enne avavilet. Vahepealsetes mängudes mõnelgi põhimehel puhata lasknud meistri algkoosseis oli taas võimalikest parim, alustades Ainsalust-Peetsonist ja lõpetades Premium liiga tänavuse suurima väravaküti Wendelliga.

Teisele poolajale tuli meister teravamalt ja tunni täitumisel jõuti ka sihile. Pika väravaesise sudimise järel, kus Kalju poolel etendas pearolli pikali maas palli teel olnud Uku Kõrre, suutsid Wendell ja Nikoloz Kutateladze kahe peale palli endale võidelda ja grusiin lükkas selle mõnelt meetrilt võrku. Viigiseis 2:2 enam Kaljule ei sobinud, kukutades nad uuesti tabelis neljandaks.

Kohe pärast viigiväravat tegi Vjatšeslav Zahovaiko nelikvahetuse, minnes üle kolmesele tagaliinile. Äärtelt võeti ära nii Joseph Saliste kui ka Frank Liivak, neid asendasid veel ründavamad mehed Joao Pedro ja Enock Otoo. See võttis kaitsesse surutud Kaljult viimasedki relvad ja ehkki Nikita Andrejev üritas omalt poolt ründavate meeste lisamisega vastata, polnud sellest mingit abi.

Wendell halastas Kaljule veel 74. minutil, saates pooltühja väravaga silmitsi olles löögi posti. Alles päris viimastel minutitel läks Kalju juba meeleheitlikult suruma ja …

VAR vol 3 | Lõpudraama. Käis esimene lisaminut, kui üliväsinud Mattias Männilaan lahenduse enda peale võttis. Ta konksutas karistusala joonel Levadia kaitsjaid ja keerutas siis suurepärase löögi tagumise posti kõrvale – 2:3 ja Kalju medalil!!!

Aga ei. Juubelduse lõikas taas nagu noaga ja täiesti ootamatult läbi videokohtunik Liiva, kes kutsus Kaivoja juba kolmandat korda kordusi vaatama. Kaadrid paljastasid, et rünnaku ülesehitusfaasis, mitukümmend sekundit enne Männilaane lööki tabas pall keskväljal Ibrahim Jabiri käsivart. Otsus – värav ei loe.

Ibrahim Jabirile fikseeriti värava eel käega mäng. Foto: kuvatõmmis ETV videost

Allesjäänud ajaga jõudis Kalju veel teenida nurgalöögi, saata karistusalasse kõik mehed, ka Pergi, aga asjata. Lõpuvile kuulutas 2:2 viiki, mis riputas kahvatumad medalid Paide Linnameeskonna ja FC Flora kaela.

Mõistagi valitses Kalju hinges sel hetkel tunne, et neilt on pronks röövitud. Abitreener Artjom Artjunin teenis suupruukimise eest otsekohe punase kaardi, õige pea näidati seda ka peatreener Nikita Andrejevile. Aga oli see siis käega mäng või mitte? Korduste põhjal – jah, kuigi Kalju leer jäi seisukohale, et käsivart tabanud palli ei tohiks sel moel tõlgendada.

Samas oli Jabiri käsi kehast eemale sirutatud ja aitas tal palli tõepoolest kontrollida. Seega kokkuvõttes tegi VAR pigem “kolmest kolm” ehk langetas kõigil kolmel korral reeglite järgi õige otsuse. Emotsionaalselt oli neist viimane mõistagi selgelt kõige rohkem “juuksekarva lõhki ajamine”. Ent kui on soov selles kedagi süüdistada, saab siinkohal vaadata vaid reeglite tegijate, mitte neist kinni pidavate kohtunike otsa.

  • Täiendatud: otsajoone tagant filmitud Levadia Instagrami-story põhjal võib näha, kuidas 60. minutil löödud 2:2 värava eel tabab pall pealtnäha üsna samasuguses olukorras Wendelli käsivart. Selle tabamuse lugesid kohtunikud määrustepäraseks.

Kas 2:2 värava eel mängis ka Wendell käega? Foto: kuvatõmmis Levadia Instagramist

Eraldi halb lugu on siinkohal see, et VAR-kontroll jätab praeguses vormis täielikku teadmatusse kõik staadionil viibijad, kui nad just telefonist ülekannet ei jälgi. Mõlema käemängu puhul polnud isegi mängijate jaoks selge, mida üleüldse vaadatakse, rääkimata sellest, et publik aru saaks, miks penalti määrati või tabamus tühistati.

Värvilised | Kalju treenerid. Andrejevi ja Artjunini eemaldamine oli mõneti sümboolne, sest Kalju emotsionaalsed juhendajad ongi tänavu kaartide teenimisega kõvasti silma paistnud. Esimene lõpetas hooaja seitsme kollase kaardiga, millest kaks andsid kokku punase, teine teenis hooaja jooksul neli hoiatust ja kaks eemaldamist. Kui lisada siia veel teise abitreeneri Maksõm Kalentšuki kaks kollast kaarti, on Kalju treeneritepingi saldo sel hooajal omamoodi muljetavaldav – kolme peale 13 kollast ja neli punast kaarti!

Kalju peatreener Nikita Andrejev saadeti lõpuminutitel platsi kõrvalt minema. Foto: kuvatõmmis ETV ülekandest

Ülevõim | Üksainus kaotus. Viimati sai Premium liigas sellise tembuga hakkama Flora, kes kaotas 2022. aastal meistriks tulles samuti vaid korra. Toona jäädi hooaja lõpusirgel alla Nõmme Kaljule, tänavu pärineb Levadia ainus lüüasaamine just Floralt.

Muide, Flora lõpetas tol perioodil hooaja vaid ühe kaotusega suisa kolm korda järjest. Kui  2020. aastal tuldi samuti meistriks, siis 2021. aastal sellest tiitliks ei piisanud, sest lisaks tehti koguni kaheksa viiki. Nelja kaotusega Levadia kogus dramaatilise hooaja lõpetuseks punkti rohkem ja tõstis meistrikarika. Ääremärkusena tasub siinkohal siiski välja tuua, et 2020. aastal lubas Covid pidada vaid 29 ja aasta hiljem 32 mängu.

36-voorulise Premium liiga rekord kuulub selles vallas aga Kaljule, kes läbis 2018. aastal klubi ajaloo teist meistritiitlit võites hooaja Sergei Frantsevi käe all ainsagi lüüasaamiseta. Kuigi 25 võidu kõrvale tehti toona suisa 11 viiki, piisas sellest, et Levadiat lõpuks kahe punktiga edestada.

Levadia ise oli varem üheainsa kaotusega 36-mängulise hooaja läbinud vaid kahel korral. Seda suudeti nii 2008. kui ka 2009. aastal, mõlemal korral kroonis saavutust ka meistritiitel. Mõnes mõttes jääb klubi ajaloos aga ületamatuks 2000. aasta. Toona oli kõrgliigas kaheksa meeskonda ehk peeti 28 vooru, keskmiselt üle kolme värava mängus löönud Levadia lahkus platsilt võitjana 23 korral ning leppis viigiga ainult viies. Väravate vahegi oli 88:20 ehk ülivõimas +68 ning hõbeda saanud Florat edestati 19 punktiga.

Rekordid | Üks käes, teisest napilt puudu. Levadia hoidis tänavuse hooaja eel enda nimel kahte Premium liiga tipptulemust – suurim kogutud punktide arv ning suurim punktivahe liidri ja teiseks tulnud meeskonna vahel. Esimene jäi püsima, sest 2009. aastal korjatud 97 punktist koguti tänavu nelja võrra vähem.

Et endale kuuluvat suurima punktivahe rekordit veel kõrgemale nihutatakse, sai aga selgeks juba mõnda aega tagasi. Samal 2009. aastal oli hõbedameeskond Sillamäe Kalev jäänud Levadiast maha 21 punktiga, nüüd jäi aga meistrit ja põnevas medalijahis teise koha kindlustanud Paidet lõpuks lahutama tervelt 27 punkti.

Levadia tegi sisuliselt veatu hooaja. Foto: Janek Eslon

Tühjad pihud | Kalju medali ja kindla eurokohata. Hiiu meeskonna jaoks oli lõppvooru eel seis “lihtne”, sest medalikohale kerkimise kindlustanuks vaid võit. Viigist ei oleks seejuures piisanud ka Flora kaotuse korral. Kui need kaks meeskonda oleks lõpetanud võrdse punktisummaga, oleksid nende omavahelised mängud olnud igatepidi viigis, seda nii punktide kui ka väravate arvu mõttes. Järgmine viigilahutaja ehk üldine võitude arv oleks aga soosinud Florat.

Neljas koht tähendab Kaljule seda, et liiga kaudu europääset seekord ei tagatud. Kuigi tagauks on veel irvakil, sõltub selle avanemine juba Tipneri karikavõistluste kevadistest tulemustest. Kalju ise enam karikat võita ei saa, kuna jäi augusti lõpus kaheksandikfinaalis 0:2 alla Narva Transile. Seega tuleb neil loota, et karikavõitjaks kroonitakse uuel aastal Levadia või Flora, kel mõlemal europääse juba taskus.

Teise koha võtnud Paide seekord Kaljut aidata ei saa, sest nemadki on karikasarjast selleks korraks juba väljas. Lisaks Florale ja Levadiale jätkavad karikavõistlustel kaheksa parema hulgas praegu kõrgliigasse kuuluvad Tartu Tammeka, Harju JK Laagri, Kuressaare ja Nõmme United, samuti tänavu Esiliiga klubi Elva ja tänavusega sinna langenud Narva Trans.

Kalju on eurosarjas mänginud kahel viimasel hooajal, pääse sinna kindlustati vastavalt hõbe- ja pronksmedalitega. Aastatel 2021-24 oldi Euroopast aga neli hooaega järjest eemal. Seejuures saadi nii 2021. kui ka 2022. aastal tabelis neljas koht, aga toona oligi Eestil vaid kolm europääset. 2023. aastaks sulges taas neljandaks tulnud Kalju ees euroukse karikavõiduga üllatanud Narva Trans ning seejärel jäädi liigas sootuks viiendale tabelikohale.

Staar | Mattias Männilaan. Ilmselt ei ole Kalju ründaja karjääri jooksul saanud auhinda, mis hetkel mõttetum tunduks. Ning ilmselt leiaks Kalju leerist neidki mehi, kes tahaksid siinkohal nomineerida hoopis kohtunikke …  Aga Kalju esiründaja näitas, milline üks liider peab väljakul olema, võideldes isegi vankuvatel jalgadel välja kauni värava, mis võinuks meeskonna medalitele tõsta.