Triin Pikk. Foto: Mana Kaasik

31. okt. 2025 Triin Siimer, Tartu 2024 “Elu ja keskkond” programmilii juht

Nii sai Tartust esimene Euroopa kultuuripealinn, kes on loonud oma keskkonnategevustele strateegilise raamistiku, seadnud selged eesmärgid ja koostanud nende täitmiseks kultuurikorraldajatele juhendmaterjalid. Esiletõstmist väärt on toimunud 128 koolitust, esitlust ja nõustamist, millest on saanud osa üle 3500 inimese nii Tartus kui ka mujal Lõuna-Eestis. Lisaks hakkas koos käima korraldajate võrgustik, kus jagati edulugusid, õpiti vigadest ja arutati kuumi teemasid, näiteks ühekordse plasti direktiivi mõju.

Mida on meil ette näidata? 

Nende nelja aastaga oleme saavutanud palju: Tartu 2024-st kujunes Eestis keskkonnahoidliku kultuurikorralduse vedur. Meie eeskujul on koostanud endale selle valdkonna juhendi ka Tallinna linn. Mitu kohalikku omavalitsust ja asutust on hakanud kasutama meie juhendit ja sel suvel valmisid Kliimaministeeriumi juhtimisel üleriigilised keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise materjalid.

Tartu 2024 haare ulatus keskkonnahoidliku kultuurikorralduse alal Eestist kaugemalegi. Oleme jaganud oma juhendit muu hulgas nii Prantsusmaal, Tšehhis, Portugalis, Brüsselis, Lätis ja Sloveenias kui ka osalenud rahvusvaheliste võrgustike töös.

Mida räägivad andmed? 

Kogusime andmeid Tartu 2024 programmis olnud 3116 ürituselt ja nende korraldajatelt. Kõigepealt selgus, et 70%-l üritustest, kus kasutati dekoratsioone, olid need korduskasutavad. Toit oli külastajatele saadaval kolmandikul meie programmi üritustel, neist omakorda 23% üritustel pakuti mahetoitu, 48% üritustel kohalikku toitu ja 85% üritustel vähemalt ühte täistaimset toitu.

Saime veel tiitliaasta statistikast teada, et 69% üritustel, kus pakuti toitu, leiti alles jäänud toidule kasutus, st seda ei visatud niisama ära. Kõigist üritustest 56%-l koguti vähemalt kahte liiki jäätmeid ja 45% üritustel anti külastajatele eelinfot selle kohta, kuidas saabuda sinna keskkonnahoidlikumalt. 99% üritustel ei kasutatud ilutulestikku ega muud pürotehnikat. 

Suve hakul avaldatud 2025. aasta Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna uuringust ilmnes ühtlasi, et kultuurikorraldajad peavad oma keskkonnateadlikkuse taset heaks. See lubab oletada, et oleme tõesti astunud kultuurikorralduses sel alal suure sammu edasi.

Hiljuti kuulsin sõbralt, et kui korraldada Tartus üritust ja mainida keskkonnahoidliku korraldamise põhimõtteid, tuleb mitmelt partnerilt juba poole jutu pealt vastus, et nad korraldasid eelmisel aastal Tartu 2024 raames palju üritusi ja on keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise nõuetega kursis. Niisiis ei ole möödunud nelja aasta jooksul muutunud mitte ainult see, mida teevad kultuurikorraldajad ise, vaid teadlikumad on ka nende tehnikapartnerid ja toitlustajad.

Tahtmine ei ole võluvits

Kirjeldatud tulemused on niisiis tubli samm edasi keskkonnahoidlikumate ürituste korraldamise poole. Samas ei ole ma naiivne uskumaks, et nüüd on kõik sündmused keskkonnahoidlikud, kõik korraldajad järgivad edaspidigi keskkonnahoiu põhimõtteid ja me päästame koos maailma. Tegelikult on paljud keskkonnaküsimused tulnud selle käigus hoopis veelgi teravamalt esile. Nende lahendamiseks on vaja nii riigi, ametkondade, kohalike omavalitsuste kui ka korraldajate enda tahtmist.

Pelgalt juhendi olemasolu ei muuda ühtegi üritust keskkonnahoidlikuks. Kui kohalikul omavalitsusel on soov, et tema territooriumil toimuvad üritused keskkonda väärtustades, siis selleks on vaja teha pidevat koostööd korraldajatega. Nõustamine, koolitused ja võimestustegevused on selle olulised osad. Samuti on tarvis luua kultuurikorraldajate võrgustik, et neil oleks, kelle käest küsida nõu nii teenusepakkujate kui ka kogemuste kohta.

Jäätmekorralduse valdkonna käsilevõtmine kohalikes omavalitsustes aitaks kultuurikorraldajatel koguda üritustel jäätmeid edukamalt. Nii saaksid omavalitsused oma kultuuriasutustes juurutada jäätmete liigiti kogumise nõude ja selle tulemusena ei peaks kultuurikorraldajad ürituste jaoks jäätmekäitlusega eraldi vaeva nägema.

Korduskasutatavate nõude puhul valitseb endiselt suur segadus. Kuigi paljud kultuurikorraldajad on valmis neid kasutama ja soovivad seda teha, seisavad nad vastamisi nii teenusepakkujate kui ka toitlustajatega. Korduskasutusnõude teenusepakkujate hinnad on nimelt väiksematele korraldajatele endiselt kõrged. Lisaks soovivad paljud toitlustajad pakkuda toitu oma nõudelt, mis tehniliselt on küll pestavad, kuid ei jõua kunagi ringlusesse. Paberil oleme seega probleemi lahendanud, üritusi külastades on paljudes kohtades aga olukord endine.

Samuti on hulk arusaamatusi panditopside/-nõude käitlustasuga. Selle kohta antakse pahatihti segast infot, mis jätab külastajale suhu mõru maigu. Meie kõigi – nii riigi, kultuurikorraldajate kui ka külastajate – eesmärk peaks olema jäätmetekke vähendamine, mitte jonni ajamine ega vastastikune süüdistamine.

Mis siis alles jääb?

Euroopa kultuuripealinna aasta Tartus on lõppenud, kuid keskkonnahoidlik kultuurikorraldus elab edasi. Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend on alates 2022. aastast Tartu linna avalikel sündmustel ja linna toetatavate ettevõtmiste puhul kohustuslik. 

Juhendid aitavad seada eesmärke selle kohta, milline on ürituste ideaaltase, ent juhenditest rohkemgi vajavad kultuurikorraldajad tuge ja selgust. Nad vajavad tuge, et korraldada oma üritusi keskkonnahoidlikult ja saada selgust paljudes sellega seotud aspektides, näiteks ühekordse plasti direktiivi jõustamises ja üritusel alles jäänud toidu annetamises. 

Me ei pea olema alati kõiges ideaalsed. Tähtis on alustada, teha esimesed sammud, õppida kogemusest ja edasi liikuda, sest paljudel ebatäiuslikel tegevustel on sageli suurem mõju kui ühel täiuslikul.

Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt.