Euroopa kultuuripealinnade võrgustik, kuhu kuulub 23 linna aastatest 2008–2029, külastas 2025. aasta septembri alguses Oulut, et tutvuda järgmise aasta programmiga. Foto: Linnea Laatikainen

31. okt. 2025 Annela Laaneots, Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator

Ühine, kõnetav, kõrgelennuline ja atraktiivne eesmärk.

Uskusime kultuuripealinna tiitlile kandideerides, et seda aastat on Lõuna-Eestisse vaja, sest see võimaldab teha arenguhüppe nii kultuuriürituste korraldajatel kui ka nendevahelises koostöös ning edendada sel viisil piirkonna arengut. 

Ühiselt kokku lepitud ja kõigile sobiv koostöömudel. 

Selleni jõudmine võttis aega küll ligi aasta, aga mudel sai tänu kõigi kohalike omavalitsuste panusele selline, et sobis kõigile asjaosalistele. 

Pidev koostöö 

Selle vormid olid näiteks omavalitsusjuhtide koosolek tiitliaasta korraldamise suuremate teemade arutamiseks, aga ka nii maakonna kultuurijuhtide kui ka kohalikes omavalitsustes Tartu 2024 koostöös osalenud kontaktisikute ja kommunikatsioonijuhtide koosolek kaks korda kuus. Neile lisandus loomulikult iga-aastaste tegevuskavade koostamine ja aruandlus, mis kokkulepitut toetasid ja ühist pilti hoidsid. Väga vajalikuna andis sihtasutus Tartu 2024 ettevalmistustest ülevaate ka kohalike omavalitsuste volikogudes. 

Pidev infovahetus 

Meililistid, infokirjad ja suhtlusplatvormidele loodud grupid hoidsid info pidevalt liikumas.

Inimlikult head koostöösuhted 

Tähtis on hea koostöö ja energia kohalike omavalitsuste töötajate ning kultuuripealinna tiimi vahel. Iga inimese panus on tähtis ja oodatud. Ka hea nali võib olla pingelises olukorras väga omal kohal.

Tahe teha koos 

Kui oli vaja aru pidada, võtsime selleks aja, istusime maha ja rääkisime. 

Pidev enesearendamine 

Kultuuripealinna programmiraamatusse lisatud projektid läbisid arendusprotsessi, mitu korda aastas toimusid Kultuurikompassi foorumid kultuurikorralduse ajakohastel teemadel ja kord aastas õnnestus kohalike omavalitsuste esindajatega käia tutvumisvisiidil teistes kultuuripealinnades. Peale selle korraldas sihtasutus Tartu 2024 projektide ja omavalitsuste esindajatele koolitusi. 

Apoliitilisus

Olime kõik väljas ühe asja, õnnestunud Euroopa kultuuripealinna eest. Olen tänulik nii praegustele Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidele kui ka möödunud kuue aasta jooksul ametis olnud ja praeguseks muudesse ametitesse suundunud omavalitsusjuhtidele.

Koosloome 

Üritused jõudsid kultuuripealinna programmi läbi mitme avatud taotlusvooru, kuhu said kõik kultuurikorraldajad oma ettepanekuga kandideerida. Valiku tegemisse olid kaasatud maakondlike arenduskeskuste ja kohalike omavalitsuste eksperdid: regionaalse taotlusvooru komisjoni kuulus maakonna kultuurijuht, väikeprojektide taotlusvooru komisjoni aga kohaliku omavalitsuse esindaja. Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm ja projekt „Tartu maailmaülikool“ lõid koos kogukondadega olulisi sündmusi.

Kogu Lõuna-Eesti on samavõrd tähtis 

Rajasime programmiloome süsteemi sellisena, et kultuuripealinna üritused toimuksid igas Lõuna-Eesti kohalikus omavalitsuses. Kõik kultuuripealinna üritused olid jaotatud programmiliinidesse oma sisu, mitte asukoha põhjal. Seega kohtlesime ühtsetel alustel kõiki üritusi, toimusid nad siis Lasval, Äksis, Otepääl, Rõuges, Uusvadas, Kanepis või Tartus. 

Kohalike eestvedajate juhtroll 

Tähtis on see, et Euroopa kultuuripealinna eestvedajad ja töötajad tunneksid piirkonda, meie puhul Lõuna-Eestit. Kohalik taust on vajalik. Sihtasutuse Tartu 2024 nõukogu esimees Urmas Klaas, kes praegu on Tartu linnapea, on olnud ka Põlva maavanem. Sihtasutuse juht Kuldar Leis õnnestus värvata Põlvast, kust oli pärit ka kultuuripealinna Lõuna-Eesti projektide haldur. Ise olen Setomaa sootska. Sihtasutuse nõukoguski on Lõuna-Eesti kohalikel omavalitsustel oma esindaja, Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots. Mitu sihtasutuse töötajat oli Lõuna-Eestist.

Pealisülesannet toetavad tugevdavad tegevused 

Lisaks üritustele olid väga olulised Lõuna-Eestit tugevdavad ja koostööd toetavad muud ühistegevused, olgu need siis näiteks turunduse või turismi teemal. Lõuna-Eesti noorte võimestamise programmis „Tartu 2024 Extended“ on nelja aasta jooksul omandanud kultuurikorralduse teadmisi ligi sada noort.

Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt