Anneli Saro juhtis Kultuurikompassi arutelu “Kuidas mõõta kultuuri mõju?”. Foto: Silver Gutmann.

31. okt. 2025 Anneli Saro, teatriteadlane

Lugu ilmus esmakordselt Eesti Päevalehes (26.09.2025).

Romantik: Kultuur on kõige alus! Eesti riigi eesmärk on säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri! See kõik on ju iseenesest mõistetav, nii et küsimus, kuidas mõõta kultuuri mõju, on üsna mõttetu. Pealegi, kultuuri tegelikku mõju pole nagunii võimalik mõõta, sest kultuur, see on midagi väga isiklikku, hingelist.

Pragmaatik: Põhimõtteliselt olen ma sinuga nõus, vähemalt osades punktides, no näiteks selles, et kuna kultuur on paljuski internaliseeritud, siis on seda raske mõõta. Aga ma leian siiski, et kultuuri mõju saab ja tuleb mõõta. Ega sa ei taha ju öelda, et näiteks Statistikaameti kultuuris osalemise uuring on täiesti kasutu? 

Sellest võib palju kasu olla kas või kultuuriministril, kui ta saab valitsuses välja käia, et vähemalt 15-aastaste inimeste kultuuris osalemine on Eesti elanike seas vähenenud: 2015. aastal osales neist kultuuris 84% ja 2023. aastal ainult 79%. 

Piirkonniti on erinevused muidugi suured: Tartumaa inimesed on kultuuri kaudu kõige enam lõimitud (kultuuris osalejaid 84%) ja Ida-Virumaa elanikud kõige vähem (66%). See näitab, et kultuuril on eestlaste elus väga oluline roll täita, kuid juhib tähelepanu ka regionaalpoliitilistele kitsaskohtadele.

Romantik: Ma jääksin selliste suurte üldistuste ja statistika suhtes siiski skeptiliseks. Tahaksin kohe rohkem teada, kuidas need andmed koguti, mis küsimusi küsiti ja kuidas vastajad üldse kultuuris osalemist mõtestasid, sest see tundub olevat väga avaralt sõnastatud küsimus. Pealegi, alati ei satu inimesed ju näiteks teatrisse või näitusele päris oma vabal tahtel, vaid lähevad lihtsalt kellegagi kaasa. Arvud pole lõpuni usaldusväärsed.

Pragmaatik: Olgu pealegi kultuuritarbimise eesmärgid ja viisid erinevad, kuid osa saad sa sellest ikkagi, isegi kui lähed kaasa vaid seltskonna pärast. Aga kas raha, näiteks piletimüügitulu, võiks olla usaldusväärsem kultuuri tähtsuse ekvivalent? 

Romantik: Kultuuri mõju mõõtmine eurodes tundub mulle veel kõige küünilisem mõõdik. Esiteks tehakse see kulutus enne kultuurisündmust ennast, nii et see ütleb midagi võib-olla kultuuritarbimise harjumuste ja huvide ning kultuuri väärtustamise kohta üldiselt, kuid mitte midagi selle kohta, missuguse elamuse inimene sai või kuidas see tema edasist elu mõjutas. Ma tõesti ei usu kultuuri mõju kvantitatiivsesse mõõtmisse!

Pragmaatik: Kui sul on ainult üks mõõdik, siis on lihtne selle usaldusväärsus kahtluse alla seada, ent kui mõõdikuid, meetodeid ja sihtrühmi kombineerida, siis nende ristvalguses saab kindlasti tuvastada ka kultuuri mõju.

Ma lugesin kultuuripealinna aruandest „Tartu 2024. Ellujäämise lugu“, et nad seadsid endale konkreetsed eesmärgid ja mõõtsid nende saavutamist kultuuri kaudu, küsitledes nii üritustel osalejaid, kultuurikorraldajaid, ettevõtjaid kui ka poliitikakujundajaid. Selline ristvalgus annab ikka üsna hea koondpildi. 

Pimedate Ööde filmifestivali ehk PÖFF-i juht Tiina Lokk ütles Kultuurikompassi foorumil väga ilusasti, et mõõtmine on saanud kultuuris osaks igapäevasest hügieenist, aga uurida tulebki nii otsest kui ka kaudset mõju. PÖFF monitoorib majandusandmeid, piletimüüki, kodulehe ja sotsiaalmeedia külastusi, akrediteeringute statistikat, kajastusi rahvusvahelises ja Eesti meedias jms. Andmeid kogutakse külastajatelt, aga ka meeskonnalt ja vabatahtlikelt, ajakirjanikelt, õpetajatelt, väliskülalistelt, sponsoritelt ja partneritelt.

Romantik: Mina eelistaksin ikkagi kvalitatiivseid uuringuid ja seepärast meeldis mulle Kultuurikompassil kultuuripoliitika uurija Beatriz García esinemine, kus ta rääkis lugude tähtsusest ja jõust. Lugude jutustamise abil saame jagada teistega oma kultuurielamusi, aga ka mõtestada kollektiivset kultuurikogemust. 

Sama lugu on süvaintervjuudega: need võtavad küll palju aega ja võivad olla subjektiivsed, kuid näitavad kultuuri sügavamat ja pikaajalisemat mõju. Eks paljudest subjektiivsetest arvamustest moodustubki kollektiivne kogemus, mida arvandmed edasi anda ei suuda. 

Ma ei alahindaks ka vaatlust kui meetodit – kultuurisündmusel ise kohal olles või seda kõrvalt vaadates saab üsna hea pildi publiku meeleolust ning esinejate ja publiku vahelisest suhtlusest. 

Pragmaatik: Võib-olla lepime siis kompromissina kokku, et kultuuri mõju mõõta on võimalik ja vajalik, kuid seda tuleks usaldusväärsete andmete huvides teha erinevaid meetodeid kombineerides. 

Romantik: Jah, nii võiks öelda küll. Aga kõige olulisema sõnumi Kultuurkompassil edastas mu meelest Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik, kes ütles, et kui andmeid kasutada pole plaanis, siis pole neid mõtet ka koguda. Andmed ise pole väärtuslikud. Väärtuslikud on andmed siis, kui me neid millekski kasutame, olgu siis kultuurielu edendamiseks või poliitika kujundamiseks.

Anneli Saro juhtis Kultuurikompassi arutelu “Kuidas mõõta kultuuri mõju?”. Foto: Silver Gutmann

Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt.