Eesti kohalikud omavalitsused tahavad suuremat autonoomiat selle üle, kuidas kasutada riigi tasandus- ja toetusfondist neile eraldatud vahendeid.
Eesti linnade ja valdade liit pöördus regionaalministeeriumi poole, et saada suurem otsustusõigus siiani riigi poolt tasandus- ja toetusfondist kindlateks eesmärkideks eraldatud vahendite kasutamisel.
Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid rääkis ERR-ile, et Eesti omavalitsuste finantsautonoomia on ääretult madalal tasemel. “Kui me vaatame Euroopa arenenud riike, siis me oleme Bulgaaria ja Kreekaga sama kaalukategoorias,” märkis ta.
Luhalaid selgitas, et kuigi kohalikul omavalitsusel on oma eelarve, siis selle sisu nad mõjutada ei saa – omavalitsustel puudub maksukogumise või rahateenimise võimalus ning eelarve on koostatud vastavalt õigusaktidele ja parlamendi poolt vastu võetud riigieelarvele.
Omavalitsused pöördusid regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga kaotada senised “sildid” rahade kindlaks kasutamiseks.
“See tähendab seda, et näiteks 118,4 miljonit eurot, mis tuleb riigieelarvest omavalitsustele, on praegu ette nähtud teatud kulutusteks, näiteks teede remondiks on sellest 29 miljonit eurot. Kui see raha tuleb kohalike eelarvetesse vastavalt teede pikkusele ja olukorrale – olgu linna või maa, kruusa- või asfaltkattega tänavad, siis kohalik omavalitsus saab seda kasutada ainult määratud eesmärgil. Nüüd see 118 miljonilt kaotaks sildi ja kohalik omavalitsus saaks käituda sellega vastavalt oma soovidele,” rääkis Luhalaid.
Luhalaid rõhutas, et need on vaid toetussummad, kuhu kohalik omavalitsus peab juurde panema.
“Tekib mõnes mõttes finantsvabadus, et kui sinna ei pea nii palju panema, siis oleks võimalik seda kasutada teistele valdkondadele, aga kui see tuleb toetusfondist, siis seda teha ei ole võimalik,” lisas Luhalaid.
Omavalitsuste liidu esindaja märkis, et muudatusvajadus on seotud sellega, et kuigi tulumaks on aastatega tõusnud, on toetussummad üldiselt samaks jäänud. “Kui ta oleks varasemalt olnud toetusfondi asemel tulubaasis ehk reguleeritud tulumaksutõusuga, siis kohalikud omavalitsused oleksid juba nende aastate jooksul võitnud ja me ei oleks pidanud neid pikki läbirääkimisi riigiga pidama, et kuidas siis toetusfondi vahendeid juurde saada”.
Näiteks 2025. aasta riigieelarve eelnõus on kohalikele omavalitsustele ette nähtud toetusteks läbi tasandusfondi 130 miljonit eurot ja läbi toetusfondi ca 600 miljonit eurot.
Eelarve jaotus toetuste kaupa: kohalike teede hoiu toetus – 29,3 miljonit eurot; koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus – 16 miljonit eurot; noorte huvitegevuse toetus – 9,3 miljonit eurot; rahvastikutoimingute hüvitis – 1,1 miljonit eurot; suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus – 2,7 miljonit eurot; toimetulekutoetuse maksmise hüvitis – 43,2 miljonit eurot; üldharidustoetus – 495,2 miljonit eurot; vaimse tervise teenuse toetus – 1,5 miljonit eurot ja üle antud endiste riigiteede toetus – 0,1 miljonit eurot.
Ettepaneku järgi oleks 2027. aastast tulubaasi tõstetavate toetuste summa kokku 118,4 miljonit eurot, mis jaguneks järgmiselt: põhiharidus (välja arvatud kooliõpetajate töötasu) 76,3 miljonit; huvihariduse ja -tegevuse toetus 9,3 miljonit; suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus 2,7 miljonit; kohalike teede toetus 29,3 miljonit ja õpilaskodude toetus 0,9 miljonit, selgub liidu memost.