Haridusministeerium saatis septembris omavalitsustele, koolide esindustele ja teistele asjassepuutuvatele organisatsioonidele laiali eelnõu, mis kaotaks põhikooli järeleksamite sooritamise kohustuse. See tähendab, et põhikooli saaks edaspidi lõpetada ka õpilane, kellel on kuni kahes aines nõrk või puudulik aastahinne või kes pole suutnud lõpueksamitel 50 protsendi lävendit saavutada.
Majandusministeerium tõi haridusministeeriumile eelnõu kohta saadetud tagasisides välja, et õppekava miinimumtase peab olema selgelt paika pandud, sest kui põhihariduses tekkinud õpilünki edasi lükata, kanduvad need edasi gümnaasiumi ja kutseõppese ning sealt omakorda tööturule.
Seal on aga neid palju keerukam ja kulukam lahendada, kui varajase sekkumise puhul põhikoolis.
“Tunneme muret, et kavandatav muudatus süvendab probleeme eelkõige reaalainetes, andes signaali, et haridust on võimalik lõpetada ka ilma kõiki ettenähtud oskusi omandamata ja eksameid edukalt sooritamata. Arvestades, et tööturul on märkimisväärne puudus reaalainetega seotud spetsialistidest, on muudatus murettekitav,” teatas majandusminister Erkki Keldo.
Järeleksamite kaotamise asemel tuleks majandusministri hinnangul keskenduda sellele, et ennetada probleeme kogu koolitee vältel, nii et kõik õpilased omandaksid vajalikud teadmised.
Väide, et lisakulu ei kaasne, ei vasta tõele
“Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas puudub teave selle kohta, kui suur on hinnanguliselt nende põhikoolilõpetajate arv, kes lõpetavad kooli ilma kõiki ettenähtud õpitulemusi omandamata,” lisas Keldo ja palus seletuskirja selle kohta eraldi statistika lisada.
Lisaks kritiseeris MKM haridusministeeriumi väidet, et muudatustega ei kaasne mingit lisakulu, sest samal ajal eeldab eelnõu, et puudustega põhikooli lõpetanutele pakuvad järgmise astme õppeasutused lisatuge.
See tähendab Keldo sõnul õpetajatele paratamatult lisakoormust ja vajadust rohkemate tugispetsialistide järele.
Ka ei too eelnõu majandusministeeriumi hinnangul välja, kuidas järgmises õppeastmes põhikoolist jäänud lüngad täidetakse ning kuidas puudulike teadmistega õpilase edasine haridustee kujuneb. Vaja on aga täpselt paika panna, kas niisugusel õpilasel on võimalik otse gümnaasiumisse või kutsekooli minna või eeldatakse, et ta osaleb ettevalmistavas õppes või tasanduskursustel.
Majandusministeeriumi teatel kooskõlastavad nad eelnõu ainult juhul, kui nende märkusi arvesse võetakse.
Eesti linnade ja valdade liit tõi välja, et mitmetelt omavalitsustelt saadud tagasisides kurdetakse, et neil pole selgust, kus ja kuidas korraldatakse ettevalmistavat õpet.
“Samuti ollakse murelikud, et kõik puudulikega lõpetajad leiavad endale edasiõppimiseks kooli, eriti kui omavalitsuses puudub kutseõppeasutus. Selles osas on vajalik parem kommunikatsioon,” tõdes liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.
Õpilasesindused: muudatus eeldab tugevamaid tugisüsteeme
Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss teatas haridusministeeriumile, et liit toetab tugevalt plaani, et alla 50-protsendilise tulemuse saanud põhikoolilõpetajad saavad lisatuge, et vajalikud teadmised järgmisel haridustasemel või ettevalmistavas õppes omandada.
“Hetkel pole aga õpilaste jaoks garantiid, et ettevalmistav õpe aitab tegelikult kõrvaldada põhikoolis tekkinud õpilünki, sest puudub selgus selle formaadi, struktuuri ja kvaliteedistandardite osas,” tõdes Kirss.
Liidu hinnangul on reaalsuses keeruline korraga õpilünki täita ja keskharidust omandada, mistõttu eeldab muudatus tugisüsteemide tugevdamist, eriti kutseõppes, kuhu suurem osa õpiraskustega noori suundub.
Ka soovitab õpilasesinduste liit pöörata tähelepanu mitte ainult 50-protsendilisest lävendist allapoole jäänutele, vaid ka neile, kes selle napilt ületavad, sest tõenäoliselt vajavad nemadki lisatuge.
“Miks peaks 48 protsendi tulemusega õpilane saama tuge automaatselt, samas kui 51 protsendi tulemuse saanud õpilasele jääb see vaid vabatahtliku võimalusena? Selline jäik piir ei arvesta õppijate tegelikku potentsiaali ega arenguvajadusi,” tõi Kirss välja.
Õpilasesindused eelistaksid kolmes aines tehtavatele lõpueksamitele aineteülest küpsuseksamit, mis annaks õpilase teadmiste kohta märksa rohkem tagasisidet.
Haridusministeerium plaanib põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava muutva määruse eelnõule saadud tagasiside selle nädala lõpuks läbi töötada ja seejärel otsustada, kuidas eelnõuga edasi liikuda.
Määrusega ette nähtavad muudatused rakenduksid ministeeriumi plaani järgi juba järgmisest kevadest.