Johaug on pärast suusakarjääri lõpetamist hakanud ühe aktiivsemalt tegelema pikamaajooksuga. Septembri lõpus jooksis 38-aastane Johaug Kopenhaagenis toimunud poolmaratoni maailmameistrivõistlustel välja aja 1:08.43, millega ta oli kiireim eurooplanna.
Johaug pole teinud saladust, et tema üheks unistuseks on osaleda 2028. aasta Los Angelese olümpiamängude maratonil. Esimese sammu suure unistuse suunas teeb ta 6. detsembril, osaledes Valencia täispikal maratonil, mis läheb arvesse Los Angelese olümpiale kvalifitseerumisel.
Kuigi Johaug jookseb Valencias alles elu esimest täispikka maratoni, on norralanna seadnud eesmärgiks läbida 42,195 km sedavõrd vägeva ajaga kui 2:21.05. Selle aja pani ta kirja end maratonile üles andes.
Johaugi kirja pandud aeg on sekundi võrra kiirem kui Ingrid Kristianseni 1985. aastal Londonis püstitatud Norra rekord. Jane Salumäe 1987. aastal joostud Eesti rekordist (2:27.04) on see aga lausa kuue minuti võrra kiirem.
Võrdluseks: naiste maratoni maailmarekord on 2:09.56, mille jooksis 2023. aasta Chicago maratonil keenialanna Ruth Chepngetich. Selle hooaja maailma edetabelit juhib etiooplanna Fotyen Tesfay 2:10.51-ga ning Euroopa hooaja edetabelit Alisa Vainio 2:20.39-ga.
Kui Johaugi hullumeelne eesmärk Valencias täitub, jookseb ta kiiremini ka Euroopa meistrivõistluste rekordist (2:22.26), mis on alates möödunud suve Birminghami EM-ist Vainio nimel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (1)