Isamaa ja sotsiaaldemokraadid esitasid presidendi valimise seaduse muutmise eelnõusse ettepanekud suurendada valijameeste arvu. Riigikogu 37 saadiku esitatud eelnõu on jõudmas teise lugemiseni.

Eelnõu praegune variant toob varasemaks presidendikandidaatide esitamise tähtaja enne esimest hääletusvooru. Tegemist pole niivõrd sisulise kui vormilise muudatusega.

Enne eelnõu teist lugemist esitasid Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsioon muudatusettepanekud, mis on tunduvalt sisulisemad ja puudutavad valimiste teist faasi ehk valimist valimiskogus.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et seadus vajab muutmist, sest tasakaal on paigast ära. “See tasakaal, mis oli esialgu, kui põhiseadus rahvahääletusel heaks kiideti, on täiesti paigast ära, sest siis oli selge soov,
et valimiskogus presidendivalimistel oleks kohalike omavalitsuste esindajatel oluliselt suurem osakaal kui riigikogus. Ja haldusreformiga seoses aastate jooksul on see proportsioon muutunud tänaseks nii, et enam-vähem pooled on riigikogu ja pooled on kohalike omavalitsuste esindajad, kui esialgne variant oli isegi peaaegu neli ühele. Nii et need muudatusettepanekud, mis on esitatud, tahavad taastada seda kohalike omavalitsuste esindajate suuremat rolli valimiskogus,” rääkis Seeder.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et tuleks taastada haldusreformi eelne seis.

“Seega muudatusettepanek sisuliselt on väga lihtne – kõik hääleõiguslike elanike arvul põhinevad vahemikud jäävad samaks, me muudame ainult valijameeste arvu ehk suurendame seda, et ka kõige väiksematest valdadest ei ole mitte üks esindaja, vaid kaks ja kuna neid valitakse korraga, siis ilmselt üks on opositsiooni,
teine koalitsiooni esindaja,” lausus Sikkut.

Kui sotside muudatusettepanek suurendaks valijameeste arvu 204 peale, siis Isamaa ettepanek läheb veel kaugemale ja nende variandis oleks valijameeste arv enam kui 250.

Ilma koalitsiooni häälteta seda eelnõu loomulikult vastu võtta pole võimalik. Seeder seda toetust väga ei looda ja Reformierakonna fraktsiooni juhi Õnne Pillaku kommentaarist on ka mingit optimismi raske välja lugeda.

“Me oleme ka enda fraktsioonis seda siin eelnevalt arutanud ja ka
koalitsioonipartneriga. Ja nii nagu näha selles esialgses eelnõus, mis valijameeste kogu suurust puudutab, seda muudatust ei olnud, sellepärast et meil ei olnud ka üksmeelt. Kui nüüd see ettepanek on tehtud, eks siis komisjonis ja enne ka oma fraktsioonis me vaatame uuesti sellele otsa ja arutame ja eks siis saame vaadata, kuhu see muudatusettepanek ja millise tulemuseni jõuab,” ütles Pillak.

Riina Sikkut loodab siiski, et mingil hetkel suudetakse praktiliselt mõelda. “Kui riigikogus ei suudeta kolmes voorus presidenti ära valida ja eeldada, et siis
valimiskogust poole moodustavad needsamad riigikogu liikmed, jõuab kuidagi kindla peale parema tulemuseni, ei pruugi ju nii minna,” sõnas Sikkut.

Sotsiaaldemokraatide pakkumise järgi oleks edaspidi volikogu esindajate arv valimiskogus omavalitsuse kohta järgmine:  

Sotsiaaldemokraatide pakkumise järgi oleks edaspidi kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsuste volikogudes kaks esindajat, 10 001 kuni 50 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes kolm esindajat, 50 001 kuni 100 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes viis esindajat ja üle 100 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes viis esindajat iga 100 000 hääleõigusliku elaniku kohta.

Isamaa pakkumise järgi oleks edaspidi kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsuste volikogudes kolm esindajat, 10 001 kuni 50 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes viis esindajat, 50 001 kuni 100 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes 10 esindajat ja üle 100 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes 25 esindajat.

Praegu on kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsuste volikogudes üks esindaja, 10 001 kuni 50 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes kaks esindajat, 50 001 kuni 100 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes neli esindajat ja üle 100 000 kodanikuga omavalitsuste volikogudes 10 esindajat.