Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Saksamaa seisab silmitsi mitme kriisiga ning riigis kasvab surve ulatuslikeks reformideks. Kantsler Friedrich Merzi juhitud võimuliidus valitsevad aga erimeelsused ja seetõttu ei jõua valitsus pika vaatega reformide osas kokkuleppele.
Politico toob välja, et Angela Merkeli ligi 16-aastase valitsemisaja jooksul tugines Saksamaa edu kolmele tugisambale. Need olid eksport Hiinasse, odav Vene tooraine ja USA kaitse NATO kaudu. Kõik need eelised on nüüd läinud.
“Saksamaa nautis Merkeli ajal suhteliselt soodsaid tingimusi, tulevikuks tehti vähe ettevalmistusi. Seetõttu on nüüd raskusi mitte ainult ühes, vaid paljudes valdkondades,” ütles Hamburgi Helmut Schmidti ülikooli politoloog Florian Grotz.
Saksamaa praegune kantsler Friedrich Merz on juba öelnud, et paremtsentristidest (CDU) ja sotsiaaldemokraatidest (SPD) koosnev võimuliit peab erimeelsused ületama ja probleemid lahendama.
“Valitsus peab probleemid lahendama. Ja valitsus ei tohi jätta muljet, et see on lõhenenud. Siis kasvab taas rahva usaldus erakondade vastu,” ütles hiljuti Merz.
Seni ei ole koalitsioon aga erimeelsusi lahendanud ning üha enam leitakse, et valitsus ei pruugi järgmiste valimisteni vastu pidada. INSA instituudi uuring näitas, et vähem kui kolmandik sakslastest eeldab, et valitsus suudab pidada vastu kuni 2029. aastani. Samal ajal on toetus valitsuskoalitsioonile rekordmadal.
Viimased küsitlused näitavad veel, et parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) on kerkinud Saksamaa populaarseimaks erakonnaks. Küsitlused viitavad veel, et ka vasakpopulistide toetus Saksamaal suureneb.
Muutuv poliitiline maastik suurendab nüüd võimuliidus pingeid veelgi.
“Kaks suurimat tsentris asuvat parteid on nüüd dilemma ees. Ühelt poolt peavad nad teatud määral teineteisest distantsi hoidma, kuid samal ajal peavad nad kartma, et kui nad korralikult koostööd ei tee, siis tuleb see kasuks äärmuslastele,” ütles Grotz.
Koalitsioonis käivad praegu vaidlused nii ajateenistuse taastamise kui ka sisserände karmistamise üle. Samal ajal on üles kerkinud veel ka pensionireformi küsimus.
Saksa võimuliit ei ole veel jõudnud kokkuleppele sisepõlemismootorite keelustamise teemal, seda on tunda juba ka Brüsselis.
Sisepõlemismootori keelustamise vastu on võtnud sõna nii Saksa autotootjad kui ka CDU Baieri sõsarpartei kristliku-sotsiaalse liidu (CSU) esimees Markus Söder.
Söder on Baieri liidumaa juht ja Saksamaa üks mõjuvõimsamaid poliitikuid. Samas piirkonnas omavad suurt mõjuvõimu ka mitmed Saksa autohiiglased.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid samas Politicole, et Söder muretseb veel, et CSU võib jääda ilma töölisklassi kuuluvatest valijatest, kuna AfD on juba korduvalt teatanud, et ei toeta sisepõlemismootori keelustamise plaani.