Rasmus Peetson võitis tänavu Levadia kaptenina Eesti meistritiitli. Foto: Janek Eslon

FCI Levadia kapten Rasmus Peetson rääkis intervjuus Soccernet.ee-le lõppenud hooajast. Muu hulgas tuleb juttu, miks ei ole 31-aastane Peetson senise karjääri jooksul välisklubisse siirdunud.

Levadia edukas hooaeg lõppes laupäeval, kui Premium liiga viimases voorus mängiti 2:2 viiki Nõmme Kaljuga ja saadi kätte võidukarikas. Kui paljud mängijad said seejärel lõpuks teenitud puhkusele, siis koondislased veel mitte. Peetson liitus kaks päeva hiljem Eesti A-koondisega, et valmistuda Rahvuste liiga mängudeks Luksemburgi ja Bulgaariaga.

“Olen juba harjunud sellega, et pärast hooaega on koondiselaager. Kui oled võib-olla klubijalgpallist väsinud, siis siin on teine energia ja teine keskkond,” rääkis Peetson. Kuna Levadia kindlustas tänavu meistritiitli rekordiliselt vara, siis hooaja lõpp oli veidi kergem. “Natuke rohkem oli vabu päevi, aga kohustusliku osa tegime ikka ära.”

Kui lihtne või raske oli sellises olukorras mängida ja keskendumist hoida? “Õnneks meil olid motivatsioonifaktorid, mille pärast pingutada. Rekordid olid õhus. Nende nimel mängisime ja suutsime luua sellise õhkkonna, et pingutame lõpuni. Esimestes mängudes oli kergem, aga lõpus oli natuke tunda, et motivatsioon hakkab langema. Seda oli tunda pallita mängus, kus mingid meetrid jäid tegemata ja nii edasi,” kirjeldas kapten hooaja viimaseid mänge.

Kuna Levadia kindlustas meistritiitli juba 11. oktoobril, siis mängijad said umbes kuu aega käia trennis nii, et suur eesmärk oli saavutatud. “See on hea tunne tõesti, et pinge on maas ja naudid seda, aga Eesti sügist teades, siis iga päeva ja nädalaga läks natuke keerulisemaks,” muigas Peetson. “See oli ainuke miinus selle kõige juures, aga üldises plaanis lähed kogu aeg hea tujuga trenni. See oli enne ka nii, sest kogu aeg võidad ja niikuinii on hea tuju.”

Töö ja distsipliin

Levadia kogus 36 mänguga 91 punkti (28 võitu, 7 viiki ja 1 kaotus), edestades teisel kohal lõpetanud Paide Linnameeskonda lõpuks 27 punktiga. Varasem rekord esimese ja teise meeskonna vahel pärines 2009. aastast, kui meistriks kroonitud Levadia edestas hõbeda teeninud Sillamäe Kalevit 21 punktiga.

Levadia sai tänavuse liigahooaja ainsa kaotuse 28. juunil, kui Tallinna derbis jäädi 1:2 alla FC Florale. Kas kripeldab? “Tagantjärele ikka kripeldab!” vastas Peetson. “Kui seda kaotust ei oleks seal tulnud, siis võib-olla oleks see mujal tulnud. Pole hullu,” lisas kapten, kelle sõnul üks kaotus suurt pilti ei mõjuta. “Oleks võinud olemata olla, aga mis seal ikka.”

Rasmus Peetsonil oli edukas klubihooaeg. Foto: Anna Andreas

Mis oli Levadia edu saladus? “Töö ja distsipliin!” sõnas Peetson. “Kõigepealt oli vaja distsipliin paika saada ja selle saime paika jaanuaris, kui hakkasime tööd tegema. Kõige olulisem oli see, et kõik tegid seda. Eestlaste jaoks on kõige olulisem see, et kõik pingutaksid. Kui kõik seda ei tee, siis respekt hakkab kaduma. Kõik oli hästi, kõik töötasid ja respekt oli olemas. Töö ja distsipliin kannab seda.”

Peetson on aastate jooksul jaganud väljakut erinevate mängijatega ja mänginud erinevate treenerite juhendamisel, kuid tänavune Levadia oli parim. “Kogu see kompott kokku! Treeneritetiim ja see töö … Kõik töötasid ühise eesmärgi nimel. Keemia mängijate vahel oli erakordne.”

Mis saab edasi?

Levadia peatreener ja meistritiitli peamine arhitekt Vjatšeslav Zahovaiko jätkab samas ametis ka järgmisel hooajal. Lisaks on uute lepingutega klubiga seotud mängijad Frank Liivak, Karl Andre Vallner, Wendell, Oliver Ani, Mark Oliver Roosnupp ja Alexandre Lopes Gomes. Kõrvalt on jäänud mulje, et mängijad tahavad Levadias jätkata. Kas see peab paika? “Kindlasti peab!” vastas Peetson.

“Just vanemad ja kogenud Eesti mängijad – nende puhul kindlasti peab paika. Aga kui meil on noored talendikad mängijad ja välismaalased, kes on teinud hea hooaja ja kelle eesmärk on pürgida kuskile, siis keegi neile kätt ette ei pane. Hoiame ka neile pöialt, et nende karjäär läheks tõusvas joones,” lisas Peetson.

Kas Peetson teab, mida ta järgmisel hooajal teeb? “Põhimõtteliselt küll,” vastas kapten muigega. Karjäär jätkub Levadias? “Hetkel ei ole allkirjastatud, aga eks näha ole,” lisas ta.

Peetson on 31-aastane, aga ei ole karjääri jooksul kordagi välisklubis mänginud. Ta rääkis, et välismaale siirdumine on alati silme ees olnud, aga selleks peavad kõik asjad klappima. “Ma olen seda ka varem rääkinud, et mul on siht olla Eestis tegija, olla koondisemängija ja selle pealt kuskile minna. Aga seda ei ole, et lähen kuskile õnne proovima. Kõik asjad peavad olema paigas. Mul on ikkagi juba suur pere ja igale poole ei lähe õnne otsima. Minu jaoks on oluline, et saaksin mängida. Tingimused ja asjad peavad olema suurepärased, mis mind kuskile kisuks. Pere on number üks!” selgitas kogenud mängija, kelle vastu on aastate jooksul välismaalt huvi tuntud, aga konkreetseks pole asi läinud.

Rasmus Peetson. Foto: Janek Eslon

Füüsiliselt heas vormis

Kui Levadias mängis Peetson lõppenud hooajal Zahovaiko käe all keskväljal kontrolliva poolkaitsja kohal, siis Eesti koondises on peatreener Jürgen Henn teda peamiselt kasutanud parempoolse wing-back’ina. Peetson oli eelmises koondiseaknas Eesti resultatiivseim mängija, lüües ühe värava ja andes ühe väravasöödu.

Tema sõnul on koondisejalgpallis wing-back’ina lihtsam mängida kui keskväljal number kuue peal. “Keskel pead ikka rohkem jälgima ja rohkemate asjadega arvestama. Ma arvan, et kui peaksin rahvusvahelisel tasemel number kuue peal mängima, siis mul läheks raskeks ja jääksin hätta. Olen viimastel aastatel rohkem kaitses mänginud ja seal rohkem harjunud,” sõnas Peetson, kes plaanib enda hooaja Premium liigas põhjalikult läbi analüüsida. “Mul on number kuue peal kõvasti juurde panna. Pean palliga ja igatepidi parem olema.”

Kui mänguliselt saab Peetson enda sõnul kõvasti juurde panna, siis füüsiliselt tunneb ta ennast hästi. Tõenäoliselt on Peetson elu parimas vormis. Ta lisas, et 31-aastaselt pole keeruline head vormi hoida. “Ma olen kogu aeg trenni teinud ega tunne ennast vana mehena, võib-olla ainult hommikuti voodist üles tõustes. Füüsiliselt tunnen ennast küll hästi.”