Ettevõtte algus ulatub aega, mil Pedjaku abikaasa töötas Eesti vanametalliettevõttes, mille ostis ära Soome ettevõte. Kaasal olid kogemused ja visioon rajada oma ettevõte ning naine tuli mõtte ja tegudega kaasa. 2000. aastal alustati Jõgeval asuval kinnistul vanametalli kokkuostuga. Juba aastal 2004 andis Kuusakoski mõista, et nad on ohtlikult kiirelt kasvanud ega soovinud enam neilt metalli osta. See pani otsima uusi turge ja koostööpartnereid, kes leiti Saksamaalt. 2008. aastal müüsid Pedjakud enamusosaluse Saksa päritolu kontsernile Cronimet, mis avas Eesti ettevõttele võimaluse kasvada rahvusvaheliseks tegijaks.

„Tänu grupile saime laienemiseks võimalusi. Kui alguses tegutsesime Eestis ja Riias, siis hiljem jõudsime Soome, Rootsi, Norrasse, Poola ja Leetu ja mitmesse teise riiki,“ meenutab Pedjak. Tänaseks on ettevõte oma tegevuse fookust taas kitsendanud, hallates kaheksat vanametalli kokkuostuplatsi Eestis, ühte Riias ja kahte Soomes. Cronimeti põhitegevus hõlmab musta metalli, värviliste metallide ja roostevaba metalli kogumist, sorteerimist ning töötlemist. Metallijäätmeid ostetakse maailma erinevatest riikidest. Ettevõtte materjal liigub edasi tööstusettevõtetesse, kus sellest valmistatakse uut toorainet ja tooteid.

2025. aastal suunas Cronimet Nordic uuele elutsüklile 260 000 tonni metalle ning ettevõtte käive ulatus 160 miljoni euroni. Ometi pole tegemist ettevõttega, mida laiem avalikkus liiga hästi tunneks. „Olen minevikus isegi häbenenud öelda, et tegelen vanametalliga,“ tunnistab Pedjak. Tema suhtumine muutus aga Rohetiigri tegevuses osalemise järel, kust ta sai teiste osalejate julgustusest indu oma eriala reklaamida. Ta mõistis, et valdkonna olulisusest tuleb rohkem rääkida ning ka töötajad vajavad põhjust oma töö üle uhkust tunda.

Suurest laienemisest maailma parima mudeli loomise poole

Aastate jooksul on ettevõte proovinud kasvada kiiresti ja siseneda uutele turgudele. Ühel hetkel jõudis Pedjak koos oma partnerite ja juhtkonna liikmetega aga arusaamisele, et suurem käive ja laiem geograafiline haare ei tähenda tingimata paremat äri. Umbes kolm aastat tagasi hakati tegevust põhjalikult ümber mõtestama. Eesmärk ei olnud vanametalliärist loobuda, vaid leida viis, kuidas kasutada aastakümnetega kogunenud teadmisi paremini ning muuta ettevõte jätkusuutlikumaks.

Nii sündis otsus keskenduda Eestis maailma parima vanametalliettevõtte mudeli loomisele. See tähendab tööprotsesside läbimõtlemist, tulemuste mõõtmist, tehnoloogia kasutamist ning teadmiste süstemaatilist edasiandmist. Visiooni järgi võiks Eestisse tulla vanametalliettevõtete juhte ja spetsialiste kogu maailmast, et õppida, kuidas töötajaid värvata ja koolitada, protsesse tõhustada ning innovatsiooni rakendada.

„Meil on suur kogemuste pagas, tunneme vanametalliliike ja oleme aastakümnetega palju õppinud. Tahame selle teadmise mudeliks vormida, et see ei kaoks koos inimestega, vaid kanduks edasi järgmisele põlvkonnale,“ selgitab Pedjak. Üks selle plaani väljundeid on Paldiskisse kavandatav vanametallivaldkonna koolitus- ja näituskeskus. Idee on saanud positiivse vastuvõtu ka Saksa omanikelt.

Vanametalliäri on oma olemuselt tööstusettevõte

Pedjaku sõnul on vanametalliettevõtete üks probleem see, et pole kuigi palju kohti, kus erialaseid oskusi süsteemselt omandada: „Kui Eestis alustasime ise roostevaba metalli segude valmistamisega, tuli sobivaid lahendusi suuresti ise katsetada. Cronimeti erinevad tütarettevõtted arendasid oma töövõtteid, igal ühel on natuke erinev arusaam ning kui kõik ise kuskil oma riigis katsetavad, siis see on kulukas.“ Ühise teadmuskeskuse loomine aitaks vältida sama töö tegemist mitmes kohas ning muuta arendustegevuse tõhusamaks.

„Samal ajal soovime muuta arusaama vanametalliärist. Vanametalli kogumisplats võiks olla puhas, korrastatud ja roheline, kuhu saab tulla puhta kingaga. See ei pea olema prügimägi,“ ütleb Pedjak. Cronimetis on metallide vastuvõtt ja sorteerimine korraldatud süsteemselt, erinevate materjalide boksid on nummerdatud ning kogu teave liigub tarkvarasse. Ettevõte arendab spetsiaalset laotarkvara, mida pidevalt täiustatakse. Soov on luua valdkonna parim lahendus, millest võiks tulevikus kujuneda eraldi müüdav toode.

Vanametalliäri käsitlemine tootmisettevõttena on samuti osa uuest lähenemisest. Ettevõte ju ei osta ja müü lihtsalt kokku kogutud materjali, vaid valmistab tööstusklientidele ette kindlate omadustega toorainet, mille koostis peab vastama nende nõuetele. Näiteks roostevaba terase puhul on oluline nikli ja kroomi sisaldus. Cronimet kombineerib erinevatest allikatest pärit materjale, et tulemuseks oleks kliendi nõuetele vastava koostisega tooraine. Täna on Cronimet maailma suurim roostevaba terasega tegelev kontsern.

Kogu see tegevus nõuab põhjalikke teadmisi metallidest, rahvusvahelistest turgudest ja tarneahelatest. Samuti peab ettevõte arvestama transpordikulude, kaubadokumentide, ekspordi-impordi nõuete ja finantsriskidega. „Kui sul on ühe laeva peal kaubana üle 10 miljoni euro, siis on riskid suured,“ toob Pedjak näite. „Sellises äris tuleb tunda nii pankade toimimist kui ka maailmameredel toimuvat. Ühe suure tehingu õnnestumine sõltub paljudest omavahel seotud asjaoludest ning valdkond nõuab väga erinevate teadmiste ühendamist.“

Et rahvusvaheline äri ei kulge alati plaanipäraselt, näitas ettevõtte kogemus Venezuela turul. Cronimet Nordic ostis sealt mitu laevalasti, kuid ühe partneriga jäid tehingud lõpuni viimata ning kahju oli märkimisväärne. Kontsern toetas ettevõtet olukorra lahendamisel oma finantsiliste ja juriidiliste võimaluste piires ning Pedjak hindab kõrgelt nende antud tegutsemisvabadust. Cronimet on 1980. aastatel loodud pereettevõte, mille üks tugevusi on tema sõnul valmisolek lubada katsetamist ja õppida ka eksimustest.

Noorte juhtide uus energia

Vanametalliettevõtte arengus muutub üha olulisemaks tehnoloogia. Cronimet katsetab lahendusi, mis aitaksid vähendada käsitsitööd, parandada materjalide tuvastamist ja ennetada ohtlikke olukordi. Üks suund on droonide, nutikate kaamerate ja termokaamerate kasutamine. Kui materjali temperatuur tõuseb ohtlikult kõrgele, edastatakse termokaamera info otse päästeametile, et võimalikule põlengule saaks kiiremini reageerida.

Ettevõte teeb heal meelel koostööd erinevate ametite, asutuste ja ettevõtetega. Hiljuti testiti koos päästeametiga näiteks ühe projektina liitiumakude põlengule reageerimist. Cronimeti Paldiski platsil korraldatud õppuse käigus harjutati, kuidas sellist tulekahju ennetada ja kuidas selle puhkemisel õigesti tegutseda. Prooviti voolikute ühendamist ning sobivate kustutusvahendite kasutamist. Lisaks otsitakse tehisintellektile rakendust materjalide tuvastamisel, arendades EIS-i projekti raames analüütilise kaameraga lahendust, mille juurde luuakse pildituvastusel põhinev tehisintellektitarkvara ohtlike ainete äratundmiseks. Pilvetehnoloogia aitab omakorda vähendada igapäevast halduskoormust, sealhulgas dokumentatsiooni ja ISO-nõuetega seotud tööd.

Uute lahenduste kasutuselevõtt on vajalik ka majanduslikel põhjustel. Transpordikulud kasvavad ja palgakulud on järsult tõusnud, samal ajal kui kasumimarginaalid vähenevad. Pedjaku sõnul on vanametalliettevõtetel praegu keeruline ning jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb leida uusi tööviise. „Tehnoloogia üksi ei lahenda siiski kõiki küsimusi. Oluline on juhtimiskultuur ja töötajate kaasamine. Oleme järk-järgult andmas ettevõtte juhtimist Eestis üle nooremale põlvkonnale,“ räägib ta. „Nii-öelda vanade olijate jaoks on suur samm anda äri 25-aastastele juhtida. Aga me lükkasime nad nii-öelda pulti ja ei kahetse. Energia on uus ning neil on teistsugune maailmavaade.“

Noored juhid on toonud kaasa uusi ideid ja kasutanud infotehnoloogiat senisest aktiivsemalt. Samuti on ettevõte hakanud klientidelt tagasisidet küsima vahetult, mitte üksnes oletama, mida nad võiksid vajada. Kliendirahulolu on Pedjaku sõnul paranenud. Lisaks on tähtis, et töötajad tunneksid oma töö vastu päriselt huvi. Ettevõttes mõõdetakse töötajate pühendumust ning otsitakse võimalusi, kuidas innustada inimesi ise töökorraldust paremaks muutma. Pedjak rõõmustab, et tema entusiasm on kolleege nakatanud ning ta usub, et kui juht räägib oma tööst veendunult ja tunneb selle üle uhkust, kandub suhtumine edasi teistelegi.

Rahvusvahelises ettevõttes lisab juhtimisele keerukust see, et koos töötavad eri rahvuste ja vanustega inimesed. Eestis, Soomes ja Lätis töötab Cronimetis kokku 60 inimest, kelle seas on ka välismaalt tulnud spetsialiste. Kuna Eestis metallurgiat erialana ei õpetata, on rahvusvahelise kontserni võimalus teadmisi vahetada eriti väärtuslik. Pedjak julgustab töötajaid käima välisriikides õppimas ja teiste ettevõtete töökorraldusega tutvumas, et häid ideid Eestisse kaasa tuua.

Töötajate hoidmisel peab ta oluliseks ausust. Kui inimene tunneb, et töö ei sobi talle või tal puudub kirg valdkonna vastu, ei ole mõtet olukorda lõputult jõuga muuta. Pühendumist ei saa käsu korras tekitada, küll aga saab luua keskkonna, kus inimestel on võimalik areneda ja oma ideid ellu viia.

Ringmajandus algab vastutusest

Cronimetis pööratakse palju tähelepanu vastutustundlikule käitlemisele, ohutusele ja kogukonna toetamisele. Ettevõtte põhimõte on käidelda kõiki jäätmeliike kehtivate nõuete kohaselt. Cronimet Nordic on toetanud nii keskkonnaalgatusi kui ka haridust ja huvitegevust. Pedjak on osalenud Rohetiigri tegevuses ning ettevõte on aidanud kaasa „Teeme ära!“ talgupäevadele. Igal aastal tehakse jõuluannetusi perekodudele ning toetatakse noorte huvitegevust ja sporti. Reservväelaste ja veteranide toetamise eest on ettevõte mitu aastat pälvinud kaitseministeeriumilt riigikaitsjate toetaja tiitli.

„Meie tegevus ei saa jääda kohaliku vanametalli kokkuostu tasemele, vaid peab aitama kaasa kogu valdkonna maine muutmisele,“ nendib Pedjak. Eesti inimestel on tema hinnangul metallide kohta palju teadmisi, kuid esimest korda vanametalli tooma tulijad vajavad sageli juhendamist. Seetõttu peab ettevõte tähtsaks klientide harimist ja eeskujuks olemist. „Meie eesmärk on elada võimalikult jätkusuutlikult ja näidata, et vanametalli kogumine on vajalik ning austusväärne tegevus. Tahaksin, et seda põnevat valdkonda nähtaks kaasaegse ringmajandusena, millega on tihedalt seotud tootmine, tehnoloogia, rahvusvaheline kaubandus ja keskkonnavastutus.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada