Ehitusettevõtja soovitab kortermajade renoveerimise hoogustamiseks kaotada sellelt tegevuselt käibemaks. Omanike keskliidu hinnangul ei aitaks see aga neid ühistuid, kes kõige rohkem abi vajavad, ja vaja oleks muuta kogu süsteemi. Kredexi hinnangul ongi protsess erinevate tahkude tõttu pikk.
Perioodiks 2022 kuni 2027 on riik korterelamute rekonstrueerimiseks eraldanud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Mullu avatud, perioodi teise taotlusvooru maht on 170 miljonit eurot.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le laekus korterelamute toetuste juhi Taniel Vainu sõnul umbes 450 taotlust, millest umbes pooled ehk 240 kiideti heaks. Nüüdseks on ehitaja leidnud ja lõpliku positiivse rahastamisotsuse saanud neist omakorda umbes pooled ehk 135 ühistut.
“Taotlust on ju võimalik esitada kahte moodi. Ühtedel juhtudel on ehitusprojekt korteriühistutel juba valmis tehtud ja neil on siis taotlus võimalik koos selle ehitusprojektiga esitada. Aga teine võimalus on see, et ehitusprojekti pole veel tehtud ja võimalik on tellida projekteerimistöö hilisema hanke käigus leitud ehitusettevõtte käest, et siis hanke käigus leitakse ühine töövõtja nii projekteerimise kui ka ehitusele,” rääkis Vainu.
“Teine oluline aspekt on ju see, et kui taotlus esitatakse, siis ei ole ju teada, kes konkreetselt selle rekonstrueerimistöö läbi viib, milline on see ehitusmaksumus. Ehk ka toetuse otsused on sellised kaheetapilised,” lisas Vainu.
Ehitusettevõtte Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand tõi eelmisel nädalal konverentsil “Äriplaan” välja, et kuna protsess on niivõrd aeganõudev, jääb renoveerimise maht tänavu alla 50 miljoni euro, kuigi see võiks olla palju suurem. Raivo Ranna hinnangul aitaks renoveerimise vabastamine käibemaksust.
“Riigi toetused on küll suhteliselt väiksed ja kui ka keskmine toetuse määr on 48 protsenti Tallinnas, Tartus kuni 30 protsenti, siis inimesed ikkagi maksavad ära kogu oma tööde peal käibemaksu, mis on tänaseks 24 protsenti. Siis on juba küsimused, et kui palju seda siis toetust on,” selgitas Rand.
“Mõte on selles, et kui paljud riigid on kasutanud teatud arenguteks just käibemaksuerisusi, et soodustada neid tegevusi ja töid, siis võiks seda kasutada ka kortermajade renoveerimisel. Sellega tööde maht kindlasti kõvasti suureneks ja riik saaks maksutulu tööjõumaksude näol kindlasti rohkem, kui ta saab praegu käibemaksuga.”
Eesti omanike keskliidu andmetel on Eestis umbes 15 000 korterelamut, kus elab 600 000 inimest. Valdav osa on neist renoveerimata ja toetusi jagub vähestele. Omanike keskliidu juhi Andry Krassi sõnul ei aitaks käibemaksu kaotamine neid, kes tegelikult abi vajavad, sest murekoht on süsteemis laiemalt.
“Probleem on laenus, lihtsalt pangad ei anna neile laenu. Siin on probleem teenuste kättesaadavuses, hinnatasemes. Me ju teame hästi, et väikestes maakohtades on näiteks kütte hind kohati kuni kaks korda kõrgem kui suurtes linnades. Mõjureid on rohkem kui üks, kaks või kolm, mis seda renoveerimistakistust tekitavad. Nii et käibemaks oleks selline, mis mõjutaks kõiki, aga meil on just täna vaja leida lahendus nendele renoveerimistakistuse ees olevale ühele kolmandikule korteriühistutest,” rääkis Krass.