Nõmme Kalju keskkaitsja Uku Kõrre oli pärast Premium liiga hooaja lõppu väga pettunud, sest tema arvates rööviti Kaljult võit ja medalikoht.
Kalju mängis Sportland Arenal viimases voorus Eesti meistri Tallinna Levadia vastu kaks korda eduseisu maha, aga oli lähedal 3:2 võidule, kui 90+1. minutil skooris Mattias Männilaan ja kogu meeskond juubeldas. Rõõmupidu sai kiiresti läbi, sest videokohtunik Marko Liiva tuvastas, et Ibrahim Jabir mängis 20 sekundit varem rünnaku algfaasis palli käega ja peakohtunik Kevin Kaivoja tühistas pärast korduse vaatamist värava. 2:2 viik tähendas seda, et Kalju lõpetas hooaja neljandal kohal. 3:2 võit oleks aidanud Kalju kolmandaks.
“Minu peas on selline keeruline virvarr. Ma ei mäleta sellist röövimistunnet, mul ei ole kunagi taskuid tühjaks tehtud, aga täna sain küll seda tunnet tunda. Juba tähistasime nagu oleks kõik tehtud ja siis … Noh, okei. Hea seegi, et anti meile seda maitsta, aga tegelikult minu meelest meilt võeti see värav ilmaasjata ära. Aga okei … On lugu nagu on. Ülimalt kahju,” sõnas pettunud Kõrre ajakirjakega suheldes.
Kelle suunas nõmmekad žeste ja näpuliigutusi tegid? “Lihtsalt lollid emotsioonid käisid üle. Ma ei hakka enda žeste siin rohkem õigustama, et sellele tuld takka anda. See oli hetkeemotsioon ja annaks võib-olla meediale siit ainult indu juurde. Kui ma nüüd maha rahunen, siis kohtunikud tahavad ükskõik mis mängus enda tööd võimalikult hästi teha, aga mängijale vahepeal emotsiooni pealt tundub, et liiga hästi tahavad teha. Tavaline jalgpalliline olukord. See on okei,” lausus Kõrre.
“Uskumatult hea tundega [tulime teisele poolajale vastu]. Me ei mõelnud üle, me ei häälestanud ennast üle ja meil ei olnud midagi puudu. Meil kõik toimis, blokis püsisime hästi ja saime kiiretega ka vastu käidud. Kohati suutsime madalamas blokis ka ise palli liigutada. Ei löönud jalga kordagi Levadia mingite sähvatuste all värisema. Pigem saime hästi hakkama ja viisime selle teisele poolajale mänguliselt üle. Mentaalselt olime ka täiesti heas kohas. Me ei pidanud otseselt mingit lisamotivatsiooni sisendama, kõigil oli hea tunne ja kõik nautisid jalgpalli.”
Kas vaatasite seda, mis samal ajal Paides toimus? “Tegelikult ei olnud põhjust vaadata. Mina küll korra mängu ajal küsisin, kas peame lööma või peame hoidma. Laktaat oli jalgades ja mõistus ei jõudnud pähe, tuli pingi pealt üle küsida, aga tegelikult ei olnudki vahet, sest lõppude lõpuks pidime ise mängu võitma. Ma ütleks, et võitsimegi, aga …” jättis Kõrre lause lõpetamata.
Kalju mängis ennast viimaste voorudega medalimängu tagasi, aga jäi lõpuks ikkagi neljandaks. “Maksimaalselt valus. Suht kümme kümnest hinnang sellele. Juba oligi tunne, et olime raske töö ja vaevaga kõik ära teinud. Olime täiesti augu põhjast äärele ja välja roninud, siis meid lükati ääre pealt tagasi. Kui saaks koledamini öelda, siis ütleks koledamini, aga praegu ütlen lihtsalt, et hullult kahju on,” kommenteeris Kõrre.
Mis mängija peas toimub, kui saad aru, et oled 3:2 juhtima asunud ja medal on põhimõtteliselt kaelas, aga siis kohtunik läheb ekraani juurde? “Kui ära lõime ja tähistasime, siis ahastusest langesin ise ka sellili kõigepealt, enne kui hakkasin üldse sinna pundi juurde jooksma. Kõik jooksid laiali igale poole. Ma mõtlesin, et ongi tehtud. Vaatasin, et kella peal oli ka 90 ja väga hea. Kõigil olid krambid, aga hoiame selle ära, siin ei ole variantigi. Kui ta läks ekraani juurde, siis korraks oli lootus, et äkki lihtsalt kontrollib ja midagi ei juhtu … Emotsioonid võtsid üle ja seal oli hullult pettumust.”
Kas see oli Kõrre kõige raskem hetk karjääris? “Jaa, jaa. Ma arvan küll, et see oli vähemalt üks tipphetkedest. See ei ole selles mõttes depressiivne, sest meeskonna üle saab ikkagi uhke olla. Täna me langesime täielikult võideldes. Lihtsalt nii napilt. Meid ei pekstud maa alla. Selles mõttes seis ei ole masendav, aga see on tohutu pettumus, et niipidi lõpuks läks.”
Kuidas sellest üle saada? “Pika puhkusega, ma arvan. Oleme kõvasti töötanud ja endast välja pigistanud. Ma arvan, et siin tulebki aeg vahele lasta ja küll siis uuel hooajal uue hooga. Kõik vana läheb meelest ära ja võib-olla positiivsed asjad jäävad meelde. Purjetame edasi aina tugevamana,” sõnas Kalju keskkaitsja lõpetuseks.