Tänapäeval tundub pea uskumatu, et on võimalik avastada doktoritöö, millest kohalikel uurijatel seni aimugi polnud. Meie kirjad Graubneri perekonnale jäid samuti tulemusetuks, kuna ka neil polnud täpsemaid andmeid või käsikirju.
1990. aastate algul Pöide maalinna kaevamiste ajal tehti ehitus- ja korrastustöid ka Pöide kiriku ümbruses. Kohalike elanikega vesteldes meenutati mitmel puhul vahetult enne sõda sealsamas asetleidnud arheoloogilisi kaevamisi, mille leiud aga lootusetult kaotsi olevat läinud. Nimelt viinud kaevamisi läbi keegi baltisaksa uurija Graubner, kes kõik materjalid endaga Königsbergi kaasa võttis. Sealne muuseum pommitati aga ilmasõja ajal maatasa.
Osiliana viimaste aastate uued kaevamised Pöide maalinnal on muutnud tugevalt ettekujutust sellest, milline see kant 13.–14. sajandil välja võis näha. Lisaks ühele Saaremaa suurimale kivilinnusele – maalinnale – oli selle ümber ka vähemalt 10 ha suurune asula. Seega võib rääkida Ida-Saaremaa peaaegu et alglinnalisest keskusest, millest vaevalt kilomeetri kaugusel oli kivikirik. Tekkinud kahtlused, kas kirjalikes allikates mainitud Ordu torn ei võinud paikneda hoopis maalinnal, viisid mõistagi tähelepanu kirikut ümbritsevatele varemetele, mida alates Jean Baptiste Holzmayeri kaevamistest 1880. aastatel on peetud ordulinnuseks. Hiljem on aga näidatud, et varemed, mida Holzmayer kaevas, pärinesid igati loogiliselt alles uusajast. Aga mis oli seal siis 13.–14. sajandil?
Osiliana sellesügiseste välitööde käigus meenusid jutud Graubneri omaaegsetest kaevamistest. Äkki võiks neis leiduda mingi viide kiriku juures olevate varemete tõlgendamiseks? Kuna tänapäeval on tegu digiajastuga, sai mõistagi kohe Google´i ja AI poole pöördutud. Ja selguski, et Reinhold Graubneri nimeline isik oli tõesti Pöide kiriku juures kaevanud, mille kohta toonane Saarte Hääl 29. augustil 1939 ka väikese anonüümse artikli avaldas.