Eesti tugevuseks peab ta kõrgharidust, mis on võimaldanud uute tehnoloogiate arenguga kaasa minna.

«Ka siis, kui mina ülikoolis käisin, oli mul aine nimega tehisintellekt, kus me õppisime pisut teistsuguseid asju kui täna. Aga kui transformerid ja suured keelemudelid tulid, saime aru, mis need on, ja suutsime neist mõelda. Haridus oli piisavalt hea.»

See annab tema sõnul võimaluse uut tehnoloogiat mõista ja kohandada, mitte üksnes mujal tehtut pimesi üle võtta.

Tuleviku arvuti võib töötada hoopis teisiti

Saate lõpus arutles Strandberg selle üle, kas tuleviku arvutites võiksid transistoride kõrval või asemel töötada ajurakke meenutavad elemendid või koguni bioloogilised rakud.

Bogdanovi sõnul arendatakse mitut uut arvutusarhitektuuri, sealhulgas optilisi protsessoreid. Laiem kasutuselevõtt sõltub siiski sellest, kas leitakse rakendus, kus uus tehnoloogia annab piisavalt suure eelise, et inimesed ja ettevõtted oleksid valmis harjumusi muutma.

«Harjumuste muutmine on kõige raskem. Kvantarvutite puhul ongi see fundamentaalselt teistsugune arvutusprotsess: algoritme tuleb ümber mõelda, programmeerimine on teistsugune. Mingis mõttes on optilised protsessorid võib-olla praegustele arvutitele sarnasemad.»

Bioloogilise protsessori võimalikkust pidas ta huvitavaks uurimissuunaks, kuid ei osanud ennustada, milliste tulemusteni see viib.

Praegust tehisaru kirjeldas Bogdanov statistilise ennustusmootorina. Tema hinnangul ei ole see sama mis bioloogiline intellekt, kuigi küsimus sõltub sellestki, kuidas intelligentsust määratleda.

«Need vaidlused on ikka veel pidamata või lõpuni vaidlemata. Mõned ütlevad, et peame intellekti ümber defineerima ja siis on ka tehisaru intellekt.»

Ta meenutas, et närvivõrkude aluseks olevaid ideid uuriti juba aastakümneid enne seda, kui arvutid muutusid piisavalt võimsaks nende laialdaseks rakendamiseks.

«Järgmised suured edasihüpped võivadki tulla sellest, et suudame ehitada arvutid nii suureks, et mingid varasemad teooriad muutuvad järsku praktikaks.»

Võimalus, et kunagi muutub praktiliseks ka praegu veel kättesaamatu kvantarvutus, on Bogdanovi sõnul piisav põhjus digiriigi kaitset õigel ajal uuendada.

«Ja siis oli võib-olla õige, et me kolisime kogu oma e-riigi ümber kvantkindlale krüptograafiale piisavalt vara.»

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.