Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas, et vähempakkumine maatuuleparkidele kuulutatakse välja tänavu kolmandas kvartalis, on see tähtaeg möödas ning kuivõrd tuuleparkide planeeringud omavalitsustes on toppama jäänud, pole ka teada, kas ja millal vähempakkumine toimub.
Kui tänavu augustis öeldi ERR-ile kliimaministeeriumist, et vähempakkumise väljakuulutamine seisab valitsuse taga, siis oktoobris tuli välja, et valitsuses on maatuuleparkide toetusskeemi väljakuulutamist pidurdanud Eesti 200, mille esimees Kristina Kallas ütles, et enne toetusega edasiliikumist on vaja valitsuses ära kinnitada viis, kuidas saaks elektri salvestamist ja meretuule arendamist toetada.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles reedel saates “Uudis+”, et kuivõrd tuuleparkide planeeringud on paljudes omavalitsustes seiskunud, siis peab nüüd, peale valimisi vaatama, kui paljudes kohalikes volikogudes tuuleparkide rajamist toetama asutakse.
“Vähempakkumine taastuvelektrile tuleb sel juhul, kui meil on kindlus, et kohalikud volikogud on valmis kuskil tuuleenergeetikat toetama,” lausus Sutt.
Küsimusele, kas praegu ei saa seega välja öelda tähtaega, mil vähempakkumine toimub, vastas Sutt, et tema täna seda tähtaega öelda ei saa.
“Sest ma ei oska teile täna öelda, kui palju Eestis on neid omavalitsusi, kes on valmis toetama tuuleenergeetika arendamist nende omavalitsuses. Teeme selle selgeks, vaatame, mida volikogud arvavad ja selle põhjalt saab siis ka järgmised otsused teha,” lausus Sutt.
Samal ajal minnakse edasi niinimetatud käendusskeemiga energeetikaprojekidele, ütles Sutt, kes rääkis sellest plaanist ERR-ile oktoobri alguses. Ka energiamajanduse arengukava (ENMAK) viimases versioonis on kirjas, et selleks et Eestisse meretuuleparke, tuumajaama või vesisalvestit kavandavad ettevõtjad igasugust investeerimiskindlust ei kaotaks, luuakse riigi poolt “pikaajalised finantseerimislahendused”.
“Sellega me liigume edasi. /…/ Me ei loo riigi poolt ühtegi garantiiskeemi spetsiifiliselt ühe ettevõtte jaoks, ükskõik kas see on vesisalvesti või tuumajaam või meretuulepark. Me loome seda üldise raamina selleks, et ükskõik, kas tuumajaam, meretuulepark või vesisalvesti võiks sellest käendusskeemist kasu saada. Selleks on mitu eeldust. Esimene eeldus on, et nad ise suudavad kõigepealt leida kaasinvestorid. Teine eeldus on, kui kaasinvestorid on leitud, siis on võimalik leida ka pankadest rahastajad,” ütles Sutt.
“Nii et seal on väga palju arendajatel vaja teha kodutööd enne, kui me jõuame üldse selle punktini, kus midagi on võimalik käendada. Ja kui me jõuame sellesse punkti, kus midagi on võimalik käendada, peab saama kõik see lahendus ka Euroopa Komisjonilt riigiabi loa, mis on projektipõhine,” lisas ta.
Maatuuleparkide toetusskeemi eelnõu valmis kliimaministeeriumis juunis ja on sestsaati oodanud valitsuse heakskiitu. Vähempakkumine kavandatakse välja kuulutada 1 teravatt-tunni tuuleenergia mahule, mida on aktiivse pakkumise korral võimalik suurendada kuni 2 teravatt-tunnini. Tootmisega tuleb alustada hiljemalt 31. detsembril 2029. Toetuse periood on 12 aastat alates käivitamisest ning toetuse ülemmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.
Valitsus on juba loobunud meretuuleparkide toetusskeemist, see otsus sündis tänavu aasta alguses.
Uue ENMAK-i järgi lõpetab riik tegevustoetused energeetikas ning viimaseks suureks toetuseks jääbki plaanitud vähempakkumine maatuuleparkidele.