Michali sõnul soovib Putin, et Euroopas arutataks tema soovnimekirja, selle asemel et keskenduda rahu saavutamisele Ukrainas. „Meil ei ole Venemaaga Euroopa julgeolekukorralduse üle midagi arutada, see toimib kenasti,“ vahendab peaministri sõnu reedel Dublinis toimunud Euroopa ülemkogu mitteametlikul kohtumisel riigikantselei kommunikatsioonibüroo.

„Kui sooviksime selles (Euroopa julgeolekukorralduses – J.L.) muutusi, siis seda, et Ukraina saaks Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ja Venemaa lõpetaks tapmise,“ lisas peaminister.

Michali sõnul jätkab Venemaa Ukraina ründamist, hoolimata eri pealinnades peetavatest aktiivsetest rahualastest aruteludest. „Ukrainal seisab ees väga raske talv,“ nentis ta.

Michal lisas, et ELil tuleb leida vahendid, et aidata Ukrainal talv üle elada ja tagada talle kõik vajalik enda kaitsmiseks. „Eesti annab Ukrainale täiendavalt 6,5 miljonit eurot. Sellest 4,5 miljoni euro eest saadame Ukrainale vedureid ja kaks miljonit eurot suuname sõjaaegse taastamise programmi SPUR 2.0 toetuseks,“ tõi ta välja.

AI kui ühiskonna taseme tõstja

Iirimaal arutati ka seda, kuidas tehisintellekti (AI) kasutamisel USA ja Hiinaga sammu pidada.

„Tehisintellekt võib anda palju vähestele või tõsta kogu ühiskonna taset. Euroopa peab püüdlema viimase poole. Me ei tohi asendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest sõltuvusega välismaisest tehisarust,“ märkis Michal.

Peaministri sõnul on ELil olemas kaks suurt eelist: suur ühisturg ja andmed. Need tuleb nüüd tööle panna. „Me ei saa jääda üksnes teiste loodud tehisintellekti kasutajaks,“ tõi Michal välja, lisades, et meil peavad olema ka omad tugevad ettevõtted ja tehnoloogiad.

Michali arvates on Euroopal vaja AIst tulenevaid riske ka ühiselt maandada. „Peame juba praegu mõtlema, kuidas võimsamaid mudeleid sõltumatult testida ja tagada, et need jääksid inimeste kontrolli alla,“ märkis ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (28)