Karro sõnul kuulevad maaklerid sageli selgitust, et tööd tehti paarkümmend aastat tagasi ning tollal ei olnud praegu nõutavaid dokumente vaja. Kinnisvara müümise ajaks tuleb aga tegelik olukord ja registriandmed üle vaadata, mistõttu peaks ka ostja enne tehingut kontrollima, kas nähtav ruumilahendus vastab dokumentatsioonile.

«Kui omanik ütleb, et maja laiendati 20 aastat tagasi, tuleb ikkagi küsida, kas projekt on olemas ja kas kõik on ehitisregistris korrektselt kajastatud. Selgitus, et omal ajal ei olnud seda vaja, ei tähenda, et praegu võiks dokumentatsiooni tähelepanuta jätta,» nendib Karro. Puudulikud dokumendid võivad tähendada ostjale lisakulu, ajamahukat asjaajamist või olukorda, kus soovitud kinnisvara finantseerimine ja edasine müümine osutuvad eeldatust keerulisemaks.

Olulised kokkulepped tuleb kirjalikult fikseerida

Karro rõhutab, et kinnisvaratehingute korral peab müüja teadaolevatest puudustest ausalt rääkima, kuid ostjal tasub omakorda hoolitseda selle eest, et oluline teave ei jääks üksnes vestluse tasandile. Kõik kinnisvara seisukorda, eripärasid ja võimalikke puudusi puudutavad kokkulepped tuleks fikseerida kirjalikult.

Ta tõi näiteks oma hiljutise notaritehingu, kus Hiiumaal müüdava maja puhul kujunes varjatud puudusi ja kinnistu eripärasid käsitlev osa lehekülje pikkuseks. Eakas müüja soovis lepingus võimalikult täpselt välja tuua ka saarel elamisega kaasnevad asjaolud.

«Lepingusse pandi kirja isegi see, et müüja ei vastuta olukorra eest, kus praam mandri ja saare vahel ei liigu või Hiiumaal kaob elekter. Kuna tegemist oli ligikaudu saja-aastase majaga, märkisime ka, et hoonesse võivad pääseda sipelgad, hiired, rotid või liblikad. Mida rohkem olulisi asjaolusid üles kirjutada, seda rahulikumalt saavad mõlemad pooled pärast tehingut magada.»