Erko Jonne Tõugjas on Eesti koondise keskkaitseliini arvestatav tegija. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Erko Jonne Tõugja debüüthooaeg Rootsi kõrgliigas saab koondisepausi järel igal juhul põneva lõpplahenduse, sest tema koduklubi Halmstad osaleb üleminekumängude pileti ja seeläbi liigakoha säilitamiseks kolme hobuse võidujooksus. Nad on taganttulijana taastanud usu ja löönud omakorda koondisekaaslase Matvei Igoneni jalgealuse värisema.

Halmstadi jaoks on hooaja lõpp kujunenud päästemissiooniks, mille lõpptulemus selgub kahe nädala pärast. Olukord näis suve lõpus täbar, sest 18 vooru järel oli kirjas vaid kaheksa punkti ja tabelikoht kindlalt viimane. Ehkki Halmstad pole vahepeal paremusjärjestuses tõusnud, on seis sügisega jõudsalt paranenud, sest tänavuse hooaja viiest võidust neli on tulnud viimase kümne mänguga.

Eriti magus oli koondisepausile eelnenud vastasseis Djurgardensiga, kus Tõugjas kuulus algkoosseisu, oli väljakul kogu kohtumise ja aitas Stockholmi tippklubi 2:1 alistada. Tabeli kolmanda koha meeskond langes libastumise tõttu tiitliheitlusest, Halmstad seevastu ajas tabeli teises pooles väljalangemisheitluse eriti tihedaks. Nii neil, Örgrytel kui Igoneni tööandjal Degerforsil on tabelis 20 punkti ja vaid üks saab kõrgliigakoha üleminekumängude abil säilitada.

Tõugjas rääkis koondiseakna alguses Soccernet.ee-ga vesteldes, et õnnestumine Djurgardensi vastu – mida Halmstad võttis kui järjekordset karikafinaali – andis enne lendu Eestisse väga hea emotsiooni. Augu väljapääsu lähedale roninud meeskond pole eestlase sõnul viimasel ajal suuri muutusi teinud, mille arvele viimaste kuude tugevaid tulemusi saaks kirjutada. Eesti koondise keskkaitsja rääkis, et Halmstad muutis vahepeal veidi formatsiooni, kuid üht konkreetset põhjust üllatustulemuste taga ei peitu.


Viimase aja eduelamus on meeskonda meeskonda ühtsemaks liitnud ja ühes sellega tärkas vahepeal kahanenud usk, avaldas Tõugjas. “Hetkel on positiivne minek ja hooaja lõpp on selline, et kõigi vastu võib kõike juhtuda. Arvan, et enne igat mängu on võib-olla parem hoiak, kui ta vahepeal oli,” rääkis eestlane.

Ta tunnistas, et kogu hooaeg on olnud virvarr, kuid meeskond ei kaotanud lootust isegi olukorras, kus vahepeal paistis pääsemine vaid matemaatiliselt võimalik. “Oleme seda teed pidi läinud, et pusime seni, kuni asjad pole kindlad. Nagu näha, siis on võimalik küll! Nüüd viimased asjad ei ole mingis mõttes meie kätes, aga saame omalt poolt kõik teha, et see oleks võimalik.”

Tõugjas leiab, et ootamatused on hooaja lõpus saanud liigaüleseks nähtuseks ning Halmstad on olnud üks mitmest sepistajast. Ta lisas, et neid on eriti just sügisesel ajal aidanud koduväljak, kus mitu eeldatavat favoriiti on hädas olnud. Kui Djurgardens jäi punktideta, siis nende linnarivaal ja praegune tabeliliider Hammarby murdis Halmstadi oktoobri keskel alles üleminutitel. Kolmas Stockholmi klubi AIK pidi sarnaselt Djurgardensiga leppima kaotusega. “Suured tiimid, kes tulevad, neil ei ole seal kõige lihtsam mängida,” järeldas Tõugjas.

Kui Halmstad on suures plaanis mänginud tõusvas joones, siis Igoneni ja Degerforsi on otsustaval hetkel tabanud ikaldus. Eesti koondise väravavahi koduklubi läks koondisepausile viie järjestikuse kaotusega ja tegi viimase kahe vooru eel tuleviku ärevaks. Kosunud Halmstad tekitas Igonenis pärast Djurgardensi alistamist hämmastust, millele ta nõudis Tõugjalt selgitust. “Kui ma ei eksi, siis ta tuli küsima, et kuidas see võimalik on?” muigas keskkaitsja.

Koondist tasub vaadata

Tõugjas langes kuni eelmise koondisepausini Halmstadis pigem varumeheks, kuid Jürgen Henni meeskonnas aitas ta septembris ja oktoobris nii Bulgaaria kui Islandi vastu hoida värava puhtana. Pärast seda minutid koduklubis uuesti suurenesid, mida kinnitab neli täismängu kuuest võimalikust.

Tõugjas leiab, et sügise esimesel koondiseaknal oli olukorrale koduklubis positiivne mõju. “Esimene mäng pärast koondist jõudsin tiimi juurde pisut hiljem, aga pärast seda ta andis mulle võimaluse. Nüüd on jälle mänge tulnud ja ma olen rahul, rütm on sees,” rõõmustas 23-aastane keskkaitsja Halmstadi peatreeneri Stuart Baxteri meelemuutuse üle.

Kas see tähendab, et Halmstadis vaadati Eesti koondise mänge? “Ikka jälgiti, jah!” kinnitas Tõugjas. “Peatreeneriga oli korraks vestlus, kus ta ütles, et ta vaatas ühte mängu ja talle meeldis see, mis ta nägi. Tundub, et hoidis ikkagi silma peal!”

Halmstadi peatreenerile Stuart Baxterile meeldis, mida Erko Jonne Tõugjas pakkus septembrikuises mängus Bulgaaria vastu. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Mullu hilissügisel Halmstadiga nelja-aastase lepingu sõlminud Tõugjas äratas juba poole Rootsi kõrgliiga hooaja järel teistes klubides huvi, kuid suvises üleminekuaknas jäi siiski teine üleminek lühikese aja jooksul olemata. Peale akna sulgumist pole tema tuleviku osas uusi võimalikke arenguid toimunud.

Praegust tabeliseisu vaadates tuleb hoopis arvestada variandiga, et järgmisel aastal tuleb mängda astme võrra madalamal liigatasemel. Eesti koondislane tõdes, et see mõte on ta peast läbi käinud, kuid kuna kõik on veel võimalik, siis mitte liiga palju. “Muidugi ei tahaks sammu tagasi teha, kui juba on kõrgliiga õhku kogetud ja nuusutatud, aga siis tulebki hooaja lõpp ära punnitada, et ei peaks selle peale mõtlema.”

Väsimust ei ole ega tule niipea

Tõugjas on koos koduliiga meeste ja Igoneniga koondises selle vähemuse moodustaja, kes mängib liigahooaega kevad-sügis formaadis. Ehkki pika Allsvenskani aasta lõpusirgel mõjutavad sügisesed väljakud veidi seisundit, siis üldpildis on kaitsja enesetunne hea. “Seda tunnet küll ei ole, et hädasti oleks kohe puhkust vaja. Praegu on kõik väga tipp-topp!”

Tõugjas rääkis eelmise koondiseakna järel, et neljast mängust koosnenud laager oli üpris mõnus, lõi kambavaimu ja hea ootuse novembriks. Vahepealsel ajal ta uuele kogunemisele mõelda liiga palju mõelda ei jõudnud, sest koduklubi tegemised nõudsid samuti palju tähelepanu. “Mida lähemale see tuli, seda rohkem mõtlesin, aga klubis olid ka käed-jalad tööd täis!”

Tõugjas rõhutas, et oluline on leida sama rütm, mis saavutati eelmine koondiseaken, ning reedesest kohtumisest Luksemburgiga võib järeldada, et sellega probleeme ei tekkinud. Ta märkis, et tugev kaitse on olnud läbiv teema kogu tänavune koondiseaasta, mille jooksul on Eestile löödud üheksa mänguga neli väravat. Punktimängudes ehk Rahvuste liiga hooajal on teadupärast vaid Island korra suutnud Eesti väravaluku lahti muukida. “Kui suudame taga asjad korras hoida, siis teeme enda elu selles mõttes lihtsamaks, et piisab vähemate väravate löömisest, et punkte saada,” selgitas Tõugjas loogilist mõttekäiku.