Oktoobris lahvatas Madagaskaril Z-generatsiooni (isikud, kes on sündinud vahemikus 1997–2012) liikumise juhtimisel protest, mis kahe nädala jooksul viis president Andry Rajoelina põgenemiseni Dubaisse. Esialgu ajendasid proteste vee- ja elektrikatkestused, kuid kiiresti nõuti juba presidendi tagasiastumist. Eriti tähelepanuväärne oli see, et sõjavägi otsustas liituda noorte poolega veretult, mis võimaldas lahendada konflikti varasematest vägivaldsetest kokkupõrgetest hoolimata.
Hiljutistel noorte mässudel on palju ühist: liikumised on välja kasvanud rahulolematusest poliitilise eliidi, korruptsiooni ja majanduslike võimaluste puudumise pärast ning grupeerumisel on suur roll sotsiaalmeedial. Kuid eriti kõneväärne on asjaolu, et liikumised on olnud isetekkelised ja ilma keskse juhita. Detsentraliseeritus aitab raskendada rahutuste laiali ajamist ning meeleavaldajate vastutusele võtmist. Ühisnimetajad ilmestavad, et üksikute riikide ülestõusud pole eraldi juhtumid, vaid osa laiemast justkui laineefektist, kus noorte tegevus ühes riigis kannustab teisi.