Magamatuse küüsis inimestel võib tähelepanu tihtipeale hajuda. Nüüd osutab rühm USA teadlasi, et sellised tähelepanuprobleemid langevad kokku seljaajuvedeliku ajutise väljavooluga ajust. Teisisõnu püüab aju võtta pause, mil ära teha une ajal tegemata jäänud puhastustöö.
Ehk on lugejagi olnud olukorras, kus hommikusel koosolekul lülitub aju sisuliselt välja just siis, kui keegi midagi olulist küsib. Ilmselt on seda juhtunud sagedamini juhul, kui uni oli öösel kehv või jäi eelmisel õhtul välja minnes lühikeseks. Mure on unevaeguses inimeste seas sage, ent seni on teadlastel olnud keeruline uurida, mis ajus sel ajal toimub, vahendab The Guardian.
Nüüd tõi rühm USA teadlasi küsimusse selgust. Nad leidsid uues uuringus, et ajutiselt n-ö omasse mulli langemisel on sügavam põhjus, kui võinuks pealtnäha arvata. Tähelepanu hajumised langevad kokku perioodidega, mil seljaajuvedelik ajust lainena välja voolab. Tähelepanu naastes taastub ajus ka endine vedelikutase.
Väike puhkepaus
Hiljutises teadustöös heitsid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadur Laura Lewis ja kolleegid pilgu unevaeguses inimeste ajju. Töörühm värbas uuringusse 26 vabatahtlikku. Uuritavatel lasti kordamööda kanda elektroentsefalograafi (EEG) kiivrit ja lamada seejuures funktsionaalse magnetresonantstomograafi all (fMRT).
Samal ajal tegi töörühm uuritavatega teste. Näiteks pidid uuritavad reageerima võimalikult kiiresti, kuuldes helisignaali või nähes, kuidas ekraanil kujutatud sihik muutub ruuduks. EEG ja fMRT abil said uuringu autorid jälgida, mis katseisikute ajus samal ajal toimus.
Kõik katseisikud tegid etteantud teste kaks korda. Ühel juhul olid nad enne seda kodus korralikult maganud. Teisel juhul eelnes katsele uurijate jälgimise all laboris veedetud unetu öö. Ootuspäraselt said inimesed magamata öö järel testides kehvemaid tulemusi: nad kas reageerisid stiimulitele aeglasemalt või ei reageerinud neile üldse.
Tähelepanu hajumisi saatsid silmnähtavad muutused ajus. Tehtud ülesvõtetelt oli näha, kuidas kohe peale tähelepanu hajumist voolas seljaajuvedelik ajust välja. Umbes sekundi jooksul peale tähelepanu taastumist voolas vedelik tagasi. Niisugusi vedelikutaseme kõikumisi näeb ajus enamasti sügava une faasis. Teadlased oletavad, et lainete eesmärk on uhtuda ajust välja sinna päeva jooksul kogunenud ainevahetusjäägid ehk piltlikult öeldes aju koristada.
Teadlased mõõtsid uuritavatel testide tegemise ajal muidki kehalisi näitajaid. Ilmnes, et umbes 12 sekundit enne vedeliku ajust väljavoolu ahenesid inimeste pupillid ning ühes tähelepanuga taastus ka nende suurus. Lisaks märgib töörühm, et tähelepanukao ajal aeglustus uuritavate hingamine ja südamerütm.
Vastuseta küsimused
Uuringu valguses jääb õhku mitu vastuseta küsimust. Siiski näib olevat selge, et tähelepanu hajub just siis, kui aju püüab teha mitut asja korraga: tegeleda ühtaegu mõttetööga ja reageerida välistele stiimulitele ning teha ära öösel tegemata jäänud hooldustööd. Autorite sõnul püüab aju piltlikult öeldes väikese puhkepausi võtta.
Uuringuga mitte seotud Imperial College Londoni demetsusuuringute instituudi juhataja professor Bil Wisdeni sõnul toob leid selgelt esile unevaeguse võimaliku mõju ajule. Veel pole aga tema sõnul selge, kas täheldatud muutused on head ja aju kaitsevad või halvad ja haiguslikud.
Samuti uuringu taga olevatest teadlastest sõltumatu University College Londoni neuroteadlase Ria Kodosaki sõnul paistsid muutused olevat selge struktuuriga bioloogilised sündmused, mis meenutasid paljuski uinumist. Temagi nõustub, et tähelepanukadu pole passiivne, vaid aju korraldab seda sihilikult, et peale pikka ärkvelolekut pisutki puhata.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.