Välismängijate hulk on üks jalgpalli igihaljaid jututeemasid. Premium liiga selle hooaja statistika näitab ilmekalt, kuivõrd erinevad võivad olla nägemused välismängijate rolli osas.
Eesti kõrgliigas on lubatud registreerida meeskonda korraga kümme välismängijat* ning samal ajal tohib neid väljakul viibida viis. Ometi võib nende koguhulk suureks kasvada, kui klubi on valmis leppima sellega, et osa leegionäridest peab tehnilisel põhjusel mängupäeva koosseisust välja jääma.
Ühtekokku on sel hooajal Premium liigas väljakul käinud 61 välismängijat (neist Ahmad Gero, Mousta Bah ja Dražen Dubackic on esindanud kahte klubi), aga kõik nad on jagunenud vaid seitsme klubi vahel, sest FC Flora, Pärnu Vaprus ja FC Kuressaare on otsustanud kasutada ainult kohalikke mängijaid.
Kui palju mänguminuteid välismängijad endale võtavad? Piiranguid arvestades oleks maksimaalne lubatud osakaal umbes 45%. Olenevalt klubist on tulemused aga jällegi väga erinevad.
Suures plaanis on Premium liiga jätkuvalt üks Euroopa kõige kohalike-kesksemaid kõrgliigasid. UEFA paari aasta taguse uuringu kohaselt mängisid välismängijad Eesti kõrgliigas 2023. aastal 20% mänguminutitest, mis oli UEFA 54 liikmesriigi hulgas 49. näitaja. Tänaseks on see näitaja pisut tõusnud, kuid ka 23% paigutanuks meid toonase uuringu järgi alles 48. kohale.
Vaatame lõpetuseks, mil määral on välismängijad olnud osalised väravate sünni juures. Siin on klubidevahelised erinevused veelgi järsemad sõltuvalt sellest, milliseid positsioone keegi leegionäridega paigata on püüdnud. Koguni kolmes klubis on välismängijate arvel vähemalt pooled tänavustest väravatest.
Meistritiitli eest võitlevate Flora ja Levadia võrdlus kinnitab, et edu võib saavutada väga erinevate strateegiatega: enamik Levadia väravaid sünnib välismängijate esituses, samas kui Flora kasutab ainult kohalikke mehi. Eelviimases voorus võõrustab Flora laupäeval kell 14.30 Kuressaaret, Levadia külastab pühapäeval kell 14 Transi. Lisaks lähevad pühapäeval vastamisi Paide ja Vaprus, Kalju ja Tammeka ning Harju ja Kalev.
*Selle vastandina on meistrivõistluste juhendis defineeritud mõiste “Eestis treenitud mängija” ehk ETM: “Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse ETM-ks mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest.”