Viimastel nädalatel on Eesti murdmaasuusatamise dopinguskandaalidest linastunud kaks taiest: Delfi Meedia dokumentaalfilm „Kindral“ ning kaheosaline „Pealtnägija“ teledokumentaal „Mati Alaver – valgusest varju“.
Kersna sõnul tasuks huvilistel kindlasti mõlemat teost vaatama minna.
„Need on ühest asjast rääkivad kaks väga erinevat asja. Ma ei taha võrrelda, kumb on parem ja halvem. Sokke ja kindaid ei saa ju võrrelda, sest need on nii erinevad,“ muljetas Kersna Raadio 2-le.
„Pealtnägija materjal andis ühe pildi ja Delfi toode oli täiesti teistsugune. Kui keegi nüüd küsib, et kumba tasuks vaatama minna, siis kui oled teemast huvitatud, tuleks mõlemat vaadata,“ sedastas ta.
Milline on Kersna hinnang aga Alaveri tegudele?
„Adolf Hitler ja Jossif Stalin olid ka fenomenid ning samuti on seda Vladimir Putin. Nad on keskendunud ühele suurele maailmavallutuse eesmärgile ja pole tähtis, milliseid ohvreid selle nimel tuuakse. Priit Pullerits oma arvustuses nimetas seda „sõgedaks fanatismiks“ ja seda ta on,“ selgitas teletäht.
„Kui elus on suur eesmärk, mille poole püüdled, jättes selja taha musta maa, siis kas see on õige? Kas selle põhjal püstitame inimesele kuldseid ausambaid? See lugu, mida on võrreldud antiiktragöödiaga, tekitab väga palju küsimusi ja mõtteainet. Sellepärast on ka väga palju erinevaid arvamusi.
Aga see ongi hea, et räägiksime ühiskonnas selgeks, kui normaalne on suure eesmärgi nimel moraali ohverdamine ning kui normaalne on sulitsemine ja valetamine õilsa eesmärgi nimel,“ lisas ta.
Ning Kersna hinnangul on välistatud, et Alaver kunagi ise kaamera ees südant poetama hakkaks. Kuigi tema hea sõber Mihkel Kärmas seda veel mõned aastad tagasi lootis.
„Mõtlesin juba siis, et kuule Mihkel, kas sa oled tõesti nii naiivne, et Alaver paneb valge kampsuni selga, viskab ennast pikali ja hakkab kahetsema? Never, seda ei juhtu! Sest milleks talle tunnistamine? Nagu Bernatski rääkis, siis ta varustas juba eelmise sajandi lõpus Alaveri ja tema poisse ainetega. Kui seda kõike tunnistada, siis tekivad ju uued väga tõsised küsimused. Kasvõi raha,“ leiab Kersna, et ausa ülestunnistuse järel nõuks süüdlastelt ilmselt raha tagasi nii riik kui ka sponsorid.
„Nägime mõlemas filmis, milline metodoloogiline valetaja ta on. See pole psühholoogiline, vaid psühhiaatriline probleem. See on psühhiaatria valdkond, et teda analüüsida ja selgitada, mis inimene ta on,“ lisas Kersna.
Kersna intervjuu Raadio 2-s:
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (106)