Kaks hooaega Kreeka esiliigaklubis mänginud Ioan Yakovlev on nüüdseks vabaagent. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

2024. aastal Eesti meistriks kroonitud Ioan Yakovlevi ja Kreeka esiliigaklubi Panioniose teekond on kahe hooaja järel lõppenud. Mängija kaebas 1890. aastal rajatud klubi maksupettuse ja reeglitevastase käitumise tõttu kohtusse.

242 päeva tagasi ehk 21. märtsil sai 28-aastase Yakolevi jaoks läbi teine hooaeg Kreeka esiliigaklubis, kui Panionios alistas viimase vooru mängus 3:0 Pireuse Olympiacose duubelmeeskonna ning lõpetas B-grupis teisel kohal. Märtsi lõpus ootas Yakovlevi koos Eesti koondisega ees retk Rwandasse, kus ta toona rääkis Soccernet.ee-le, et tema vastu tunneb huvi Kreeka kõrgliigaklubi.

Vaatamata erinevatele huvilistele otsustas Yakovlev jätkata Panionioses. Ainus probleem seisneb selles, et ta pole käimasoleval hooajal kordagi platsil käinud. Panioniose eest 34 mängu pidanud ja 2 väravat löönud Yakovlev rääkis Soccernet.ee-le, et paljud inimesed on tema käest uurinud, mis toimub, kuhu on viimasel kolmel aastal koondist esindanud ääreründaja kadunud.

Koondis või klubi? Mõlemat ei saa!

Veel Kreekas viibiv Yakovlev rääkis telefonitsi, kuidas ta asus pärast eelmise hooaja lõppu klubi presidendiga vestlema. Esialgu paistis, et kõik on hästi. “Ta peab selliseid jutuajamisi iga mängijaga. President rääkis mulle, kuidas olen kõige olulisemate mängijate seas ja et minu peale loodetakse uuel hooajal väga palju. Klubi tahtis mind väga, ehkki mul oli väga palju muid pakkumisi. Näiteks Rumeenia klubi Botosani saatis mulle juba lepingu allkirjastamiseks, vestlesin ka sel teemal Mattias Käidiga, kes on seal riigis mänginud. Huvi tunti ka näiteks Taist ja paljult mujalt,” meenutas Yakovlev.

“Aga kuna presidendi sõnul taheti minu peale panna suuri panusi ja Panioniose fännid mind nii väga armastavad, siis otsustasin jääda paikseks. Surusime kätt ja suundusin kodumaale puhkama. Juunis algas mul koondisega Balti turniir. Järsku helistas mulle klubi presidendi asemel asepresident, kes hakkas rääkima sellest, et ma olen koondislane, aga kuna eesootav hooaeg on Panioniose jaoks väga oluline, investeeritakse palju raha ja koondise tõttu pole mängupause, siis ei taheta, et ma Eestit esindaksin,” avaldas Yakovlev.

Eesti koondislase sõnul on kõik Panioniose asjapulgad kursis sellega, kui oluline oli Yakovlevi jaoks oma sünnimaa kodakonduse saamine ja kui tähtis on Eesti eest pallimine. “See kõik tuli teemaks, kui ma nendega lepingut allkirjastasin. Ütlesin toona konkreetselt, et kui ma ei saa Eesti koondist esindada, siis ma ei kirjuta sellele kontrahtile alla. Minu jaoks on Eesti eest mängimine auasi,” teatas Yakovlev.

Ioan Yakovlevi jaoks on Eesti koondise esindamine auasi. Foto: Jana Pipar

Arusaadavalt andis Yakovlev asepresidendile märku, et ta pole nõus koondist hülgama. “See on mulle oluline kui eestlase ja sportlasena. Ma ei taha kogu oma karjääri Kreeka esiliigas mängida, vaid koondis on alati heaks hüppelauaks, et teha samm edasi,” sõnas Yakovlev.

Ta jätkas: “Seepeale vastas asepresident mulle, et ta mõistab ja ma tohin koondise juurde minna, aga siis tuleb neil mu palka vähendada. Ja väga drastiliselt vähendada — kogupalgast 15% on ikkagi suur summa. Kostsin, et mina pole sellega sugugi nõus.”

“Annan enda ajast 99,9% jalgpallile, minu karjääriga on seotud väga paljud inimesed, kes on abiks treenimise, taastumise ja toitumisega,” kirjeldas Yakovlev. “Alates juunist oli mul lepingut alles veel poolteist aastat. Ütlesin asepresidendile, et saan aru, kui mu palka tahetakse vähendada vaid juhul, kui ma olin mingil hetkel ebaprofessionaalne, mu suhtumine oli vale või ei andnud endast mängudes kõik. Fännid on alati rääkinud, et vaatamata kaotustele olen ma vaat et ainus mängija, kes end ribadeks tõmbab, sest ma vihkan kaotamist.”

Yakovlevi sõnul tegutses klubi ebaprofessionaalselt. “Olen selle klubi nimel andnud endast kõik ja olen selle palga raske tööga välja teeninud. Pärast seda dialoogi jäi teema õhku rippuma. Me ei suhelnud edasi. Pärast Balti turniiri puhkasin Eestis edasi ja mitte keegi ei kirjutanud ega helistanud mulle.”

Veidrused hooaja ettevalmistusel

6. juulil alustas Panionios ettevalmistust uueks hooajaks. “Saabudes tundsin, et kõik on hästi, aga see muutus päris kiiresti. Märkasin trennides veidraid asju. Näiteks mind ei kaasatud igasse harjutusse, mind pidevalt vahetati ja roteeriti positsioonidel. Oli veider suhtumine, kuigi president ju lubas, et olen uuel hooajal üks võtmemängijatest,” lausus Yakovlev.

Ühel hetkel suunduti treeninglaagrisse, kus peeti mitu mängu, kus Yakovlev sai stabiilselt minuteid ja näitas end heast küljest. Ka tiimikaaslased ütlesid Yakovlevile, et ta tegutses väljakul väga hästi. “Tundsin, et olen heas vormis, sest puhkuse ajal olin ju koondises ja seejärel hoidsin end individuaalselt toonuses. Tahtsingi, et oleksin võimalikult heas seisus ja hooajaks valmis,” märkis Yakovlev.

Viimastes treeningmängudes sai Yakovlev minuteid aga näpuotsaga ning olukord muutus väga ebaselgeks. “Juuli lõpus hakati minu trenne aina vähendama ja 8. augustist visati mind justkui satsist välja. Arvatavasti taheti mind survestada, et hakkaksin neid anuma ja oleksin nende tingimustega nõus — võtan vastu palgakärpe või ei reisiks koondise juurde. Mind lihtsalt manipuleeriti,” jäi Yakovlev nõutuks.

Seepeale helistas Yakovlev klubi presidendile, et rääkida, kuidas see olukord ei ole talle meeltmööda. “Sain trennides kaasa teha vaid kümme minutit venitamist, aga kui algasid mängulised või taktikalised harjutused, siis kamandati mind ja paari mängijat füüsilise ettevalmistuse treeneri juurde eraldi trenni tegema. Küsisin presidendilt, milles asi on. Ta ütles, et ma kas lepin nende nõudmistega või olen vaba. See oli juba augustis, kui paljudes kohtades oli üleminekuaken kinni,” rääkis Yakovlev.

Kuna Ioan Yakovlev ei leppinud uute tingimustega, siis külmutati ta meeskonnast. Foto: FC Panionios

Yakovlev otsis seepeale võimalust laenuleminekuks. Panionios nõudis, et teine klubi maksas kogu eestlase palga ära. Yakovlev pakkus välja 50:50 teha, aga see ei sobinud kreeklastele. “Ju loodeti, et nad kägistavad mind ära lõpuks ja ma lahkun kusagile tasuta. Seda ma teha ei plaaninud,” kostis ta. Huvi tunti Serbiast ja Küproselt, aga neil polnud rahalisi vahendeid, et kogu Yakovlevi töötasu ära katta. Küproselt tahtis teda ka endine Levadia pealik Ivan Stojkovic, kes juhendas Krasavat.

“Mõtlesin, et lasen klubil natukene tujutseda ja küll see üle läheb. Aga ei läinud. Aeg möödus, kätte jõudis september ja algas hooaeg. Treenisin kolm nädalat ilma meeskonnata ja hakkasin närviliseks muutuma, et situatsioon ei lähe mitte kuidagi paremaks. FIFA reeglite järgi ei oleks nad tohtinud mind meeskonna treeningutelt kohe välja visata, vaid nad oleksid pidanud lubama mul seal minimaalselt pool tundi olla.

Vahepeal suunati mind kõrvalväljakule või jõusaali, kus öeldi, et platsile mul täna asja pole. Kui septembri alguses tulid fännid meie treeningbaasi hooajaks edu soovima, siis peideti meid jõusaali täiesti ära ja öeldi, et ärge väljakule palun minge,” ohkas Yakovlev lugu pajatades.

Paberimajandus oli korrast ära

Rahast rääkides jõudis Yakovlev selleni, et klubi hakkas viivitama palga väljamaksega. Samuti ei antud talle rendilepingut auto jaoks, mis oli varem kokku lepitud. Seetõttu pöördus eestlane kohaliku juristi poole, kes töötab ka FIFA heaks.

“Jurist ütles, et olukord on väga halb ning me peame sellele juriidiliste vahenditega reageerima — saatma ametliku kirja, et mind meeskonda ennistada. Olen nende juures olnud alati koondislane ja ma pean end vormis hoidma sügisesteks mängudeks Eesti eest. Septembrist novembrini saatsime klubijuhtidele kaheksa kirja. Sisu oli see, et mind võetaks tiimi tagasi, makstaks õigel ajal palk välja ja et mul oleksid samasugused treeningtingimused, mis on teistel,” selgitas Yakovlev.

Septembri keskpaigas hakkas jurist Yakovlevile rääkima, kuidas osad Kreeka klubid ei maksa välismängijate eest makse, mispeale soovitas ta eestlasel seda teemat maksuametist uurida. “Mul polnud sellest aimugi, mis taustal toimus, sest ma sain oma palga kätte ja olin õnnelik,” ütles Yakovlev.

Ta lisas: “FIFA reeglite kohaselt tohin ma kuni kaks aastat pärast lepingu lõppemist pretensioone esitada, aga Kreekas on see paberimajandus palju aeglasem kui mujal Euroopas ehk nad oleksid äkki kolm aastat hiljem märganud, et minu eest ei makstud makse, mistõttu oleks see olnud juba minu probleem.”

Yakovlev palkas raamatupidaja, kel palus uurida, kas tema eest on makse tasutud või mitte. Nädala pärast laekus Yakovlevi postkasti raport, kus oli kirjas, et ta pole Kreekasse tööle registreeritud, et tal pole mitte mingisugust kindlustust ehk ta läks igasse trenni ja igale mängule omal vastutusel. Samuti laekus tema eest täpselt 0 eurot makse.

“De facto ma viibin Kreekas illegaalselt,” oli Yakovlev šokeeritud. “Kui meil on portaal eesti.ee, kus on kõik need andmed näha, siis see raamatupidaja pidi ära tegema väga suure töö, et selle info teada saada.”

Panionios ei tasunud Ioan Yakovlevi eest makse. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

“Kui saime kõik paberid kätte, siis saatsime need klubisse, et mind korrapäraselt tööle registreeritaks. Mul on lepingus sulaselgelt kirjas, et Panionios peab minu eest tasuma makse, mul peab nende poolt olema tagatud kindlustus ja et ma peaksin legaalselt siin riigis viibima. Kahe aasta jooksul on minu eest maksmata jäetud suur summa,” sõnas Yakovlev, kes ei soovinud seda arvu igaks juhuks avaldada.

“Klubi vastas meie kirjadele, aga midagi konkreetset nad ei kirjutanud. Me ei ähvardanud kedagi, vaid saatsime viisakad kirjad, kus pärisime, miks Eesti koondislast ei lubata trenni ja diskrimineeritakse. Lõpuks võtsime juristiga vastu otsuse, kuna olukord ei muutunud, lõpetada klubiga leping. Kui ühepoolselt koostöö lõpetada, siis muutud koheselt vabaagendiks ja pead FIFA-le aru andma, miks nii otsustasid. Seepeale saab FIFA otsustada, kui palju peab klubi mängijale kompensatsiooniks maksma,” kirjeldas Yakovlev.

Mängija ja jurist saatsid klubile avalduse lepingu lõpetamiseks ja edastasid FIFA-le selgituskirja, mispeale avati rahvusvahelises jalgpalliorganisatsioonis kohtukeiss. “Arvan, et mul on piisavalt asitõendeid, et see kohtuasi võita. See, et ma polnud siia töötajana registeeritud, on väga suur rikkumine mitte ainult jalgpalli mõttes, vaid klubi üritas tüssata oma riiki,” imestas Yakovlev, kes nõuab järelejäänud lepingust täismahus kompensatsiooni ja et klubi maksaks korrektselt maksud ära.

Aeg uuteks väljakutseteks

Tänasel hetkel treenib Yakovlev Kreeka viienda liiga klubiga, et end vormis hoida. Detsembri algul naaseb ta Eestisse ja ootab väljakutset. Eesti koondise eest 14 mängu pidanud ja 1 värava löönud välejalg on uutele pakkumistele avatud. Ennekõike tahab ta karjääri jätkata välismaal, aga ei välista Premium liigasse naasmist. Pigem näeb ta Eestis mängimist võimalusena end taas üles ehitada.

“Olen väga heas vormis. Mul on siin Brasiiliast pärit individuaaltreener, kellega töötame iga päev väljakul ja jõusaalis. Ta on mulle väga palju abiks. Ta läheneb personaalselt ka Olympiacose jalgpalluritele. Töö käib, seda ma ei plaani lõpetada,” lubas Yakovlev.

“Tahan alati jalgpalli mängida. Tunnen, et mul on väga palju jõudu. Ma olen sellises vanuses, kus mul on piisavalt kogemusi, et mitte üle mõelda ja muretseda. Praegu on mu karjääri tipphetk, kus olen parimas võimalikus vormis, eriti mentaalses plaanis. Olen enam kui veendunud, et suudan end uuesti pildile mängida!”