Rzeczpospolita teatab, et sai selle informatsiooni kõrgetasemelistelt ametiisikutelt, kes on kursis viimase kahe nädala jooksul Poolas läbi viidud vastuoperatsioonidega. Ajalehe teatel tuli hoiatus partnerteenistustelt, kuigi sellise provokatsiooni võimalikkuse olid tuvastanud ka Poola oma luureanalüütikud. Samasuguseid hoiatusi jagati ka Leedu, Läti ja Eestiga, kirjutab Rzeczpospolita Oneti vahendusel.

„Meil oli informatsioon konkreetsete objektide kohta, kus rünnak pidi toimuma. Venemaalased ootasid suurt arvu ohvreid,“ ütles üks allikas Rzeczpospolitale. „See pidi meenutama midagi sellist nagu Gliwice provokatsioon. Loomulikult oleks need, kes oleksid piiri ületanud tõenäoliselt maha lastud või oleks nende juurest leitud tõendid, mis oleksid viidanud sellele, et nad on Ukrainast. Eesmärk oli peatada abi Ukrainale.“

Gliwice ehk Gleiwitzi intsident oli natsi-Saksamaa 1939. aasta 31. augustil tollal Saksamaal ja praegu Poolas asuvas Gleiwitzis/Gliwices korraldatud rünnak raadiotorni vastu, mis koos teiste samasuguste juhtumitega andis Saksamaale ettekäände Poolat rünnata.

Poola julgeolekuteenistused asusid tegevusse pärast seda, kui luureandmed näitasid, et Vene poolele piiri olid ilmunud sealsete teenistuste ohvitserid, kelle ülesanne oli sellist diversioonitegevust koordineerida. Selliste operatsioonidega tegeleb Vene sõjaväeluure GRU, kirjutab Rzeczpospolita.

Seetõttu saadeti oktoobri lõpus politseiüksused Poola teistest osadest Kaliningradi oblasti piiri äärde appi. Tugevdati piirivalvekordoneid, piiri äärde saadeti Poola sisejulgeolekuteenistuse (ABW) töötajaid ja Warmia-Masuuria vojevoodkonnas korraldati erivägede õppused. Kohale saadeti eriüksused GROM, NIL ja AGAT ning õppustel olid ka territoriaalkaitseväed, teatab ajaleht.

„Eesmärk oli heidutus, aga ka potentsiaalselt ennetamine,“ ütles operatsiooni üksikasjadega kursis olev allikas Rzeczpospolitale.

Rzeczpospolita küsis Poola eriteenistuste minister-koordinaatorilt Tomasz Siemoniakilt, kas venelased kavandasid Poolas terrorirünnakut objekti vastu, kus võiks viibida palju inimesi.

„Ma ei tea vastust sellele küsimusele, te peate küsima venemaalastelt. Ja nemad tavaliselt ei tunnista sellise tegevuse plaanimist. Isegi kui meil on sellist informatsiooni, ei jaga me seda. Me saame seda teha ainult siis, kui on tegemist faktidega, kui midagi on päriselt juhtunud või ära hoitud. Kõik muu on spekuleerimise vorm,“ ütles Siemoniak.

„Kui me astusime teatud samme, siis selleks, et tegime kindlaks, et on reaalne oht. Minu hinnangul oli selle juhtumi puhul kogu tegevus adekvaatne. Tõendid näitasid, et oht hinnati reaalseks,“ lisas Siemoniak.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (91)