Taasliitumisavalduse esitamine ei tähenda siiski, et pensionikogumine kohe jätkuks. Novembris avalduse esitanutel algavad sissemaksed alles järgmise aasta mais.

Pensionikeskuse andmetel on praegu taasliitumise võimalus ligikaudu 184 000 inimesel. Neist oli 15. novembri seisuga avalduse esitanud 4283 ehk 2,3%. Esimesena saavad tagasi tulla inimesed, kes lõpetasid teise sambasse kogumise 2021. aasta septembris või 2022. aasta jaanuaris või mais. Nende seas on nii pensioniraha välja võtnud kui ka üksnes sissemaksed peatanud inimesi.

Kes on aga need, kes on otsustanud pensionikogumise juurde tagasi pöörduda? Pensionikeskuse statistika järgi on keskmine avalduse esitaja 42-aastane. Naisi on taasliitujate seas pisut rohkem kui mehi: vastavalt 53,4% ja 46,6%. Keele-eelistuse järgi kasutab 86,1% avalduse esitajatest eesti, 13,5% vene ja 0,4% inglise keelt.

Tagasi tulles ei piirduta alati senise 2% sissemaksega. Seni on 923 inimest valinud maksimaalse ehk 6% maksemäära ning 629 inimest 4% maksemäära. See tähendab, et 36,2% taasliitumisavalduse esitajatest soovib hakata pensioniks koguma tavapärasest rohkem.

Kõige aktiivsemad on 36–45-aastased

Pankade andmed annavad taasliitujatest veidi täpsema pildi. Näiteks Swedbanki pensionifondidesse on esimese kahe nädalaga laekunud veidi üle 1700 taasliitumisavalduse, millest ligi pooled on esitanud 36–45-aastased inimesed. Panga pensionivaldkonna juhi Kaire Peiki sõnul moodustavad kuni 35-aastased avalduse esitajatest ligi veerandi.

Swedbanki puhul torkab silma ka see, et suurema maksemäära on valinud 42% taasliitujatest. Võrdluseks on kõigist teise samba kogujatest oma maksemäära suurendanud ligikaudu iga neljas.

„See näitab, et inimesed mõistavad teises sambas kogumise olulisust ning soovivad pensioniks senisest aktiivsemalt investeerida. Seejuures suurendavad oma maksemäära võrdselt nii väiksema kui ka suurema sissetulekuga inimesed,“ sõnas Peik.

Sarnast suundumust näeb LHV. Pank täpset taasliitumisavalduste arvu ei avaldanud, kuid märkis, et esimese kahe nädalaga on neid laekunud sadu. LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on enam kui kolmandik avalduse esitajatest valinud 4% või 6% maksemäära.

SEB pensionifondidesse oli reedese seisuga esitatud üle 600 taasliitumisavalduse. SEB Varahalduse juht Gert Vilms tõi ühe võimaliku taasliitumishuvi toetava tegurina välja pensionifondide viimaste aastate hea tootluse.

„Kõrgema riskitasemega pensionifondide viie aasta tootlus kokku on ulatunud 80 protsendini, mis on tõstnud usaldust II pensionisamba osas. Inimestel on tekkinud rohkem kogemusi pensionifondide ja pikaajalise investeerimisega ning kasvanud arusaam teise samba rollist pensioniks kogumisel,“ tõi Vilms välja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (26)