Endla teatris jõudis publiku ette Elmo Nüganeni lavastus “Arkaadia”, kus astus muuhulgas lavale ka tema tütar Sonja Nüganen. Kultuurisaates “OP” ütles ta, et praegu oli tal küll see teatritöö, kuid üldiselt tahaks ta mõelda ka seda, kuidas end muus kontekstis rakendada.
Ott Raidmets sõnas, et “Arkaadia” oli tema esimene töö teatris koos Elmo Nüganeniga. “See oli päris põnev, et ma olen päris palju inimestelt kuulnud, kuidas on temaga tööd teha, nüüd ma sain seda ise kogeda, see oli väga inspireeriv ja oluline töö minu jaoks,” ütles ta ja lisas, et see, kuidas Elmo maailma näeb ja teatrit mõtestab, oli võimas asi.
Sonja Nüganen mainis, et esimest korda astus ta lavale 10-aastasena Tallinna Linnateatris, kui ta isa Elmo Nüganen lavastas seal “Tõe ja õiguse” teist osa. “Seal ma õppisin sisse, seal polnud pikka prooviprotsessi, ma olin nii noor, seega see pole võrreldav,” ütles ta ja tõdes, et loodetavasti see ikkagi nii ei ole, et kui sa oled Nüganen, siis sa kuulud ka lavale. “Loodan varsti vastupidist tõestama hakata, praegu ma lõpetasin ülikoolis ajaloo cum laude, olen praegu vaheaastal ja mõtlen, mis ma tahan edasi teha, praegu oli see teatritöö, aga üldiselt tahaks mõelda ka midagi muus kontekstis.”
Sonja Nüganen ja Ott Raidmets Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ott Raidmetsa sõnul läks “Arkaadia” esietendus üllatavalt hästi. “Esietendus on ikka natukene teistsugune loom, selles õhtus on väga palju ootust, kõik kulmineerub ühesse õhtusse, kuna ka Elmo lavastas esimest korda Endla teatris, oli seda särinat ja ootust õhus tavapärasest rohkem, aga ma ütleksin, et oli hea etendus, sai kiiresti lavanärvist üle ja Sonjaga on hea ning toetav mängida, sest meie selle tüki käima tõmbama peame.”
Jaanus Rohumaa 1997. aasta “Arkaadia” lavastusel Sonja Nüganen end liiga palju mõjutada ei lasknud. “Kuna ma ei ole ka professionaalne näitleja, siis ma hakkasin kartma, et hakkan tegema nii, nagu seal tehakse,” mainis ta. Ott Raidmets ütles, et üldiselt jätab ta karakteriloome proovisaali, aga kuna ta sõitis “Arkaadia” prooviprotsessi ajal palju Tallinna ning Pärnu vahet, siis ta hakkas esialgu autoroolis Rohumaa lavastust kuulama. “Juhtus nii, et teksti õppimise eesmärgil ning sinna maailma sissesaamiseks ja selle mõtestamiseks ma hakkasin seda mingi hetk kohe päris palju kuulama, nüüd heliliselt see mulle peaaegu pähe kulunud.”
“OP” Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
“Üks väga huvitav osa oli minu jaoks see, kui me istusime veel laua taga, lugesime ja analüüsisime teksti, sest olles tulnud akadeemilisest kontekstis, siis on seal väga palju filosoofilise kontseptsioone ja viiteid, meil oli ka väga vahva kirjandusala juhataja, kes aitas seda lahti mõtestada,” ütles Sonja Nüganen. Ott Raidmetsa arvates on “Arkaadia” olnud populaarne lavastus suuresti oma vormi tõttu. “Ta hüppab kahes erinevas ajas, aga see ruum on sama, kuid mida see meile öelda tahab? Need tegelased on millessegi investeeritud, nad tahavad midagi elu kohta teada saada, olgu see matemaatilised võrrandid, inglise aiad või inimestevahelised suhted, need on aegadeülesed teemad, olgu siis 1809. aasta, kus me Sonjaga mängime, või tänapäev.”
“Meil on küll seljataga kahekuuline prooviprotsess, kus me väga palju mõtestasime ja proovisime aru saada sellest materjalist ning nendest erinevatest kihtidest, mida Stoppard sinna sisse on kirjutanud, aga me tegelikult siiamaani avastame seda maailma,” ütles Ott Raidmets. “See Arkaadia on ilmus maailm, kus olla, see on nagu mingi ettekujutus või paradiis, see tükk on ka natukene nagu intellektuaalne muinasjutt.”