Tallinna halduskohus jättis rahuldamata kahe äriühingust maaomaniku kaebuse, millega sooviti keelata osa Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi veerežiimi taastamistöödest. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et tööd muudaksid kaebajate kinnistu märjemaks või rikuksid nende õigust kinnistule juurde pääseda.
Kauni kinnistu kaasomanikud HMG Invest ja Holding OÜ ning OÜ Metsakohin leidsid, et kraavide sulgemine ja paisude rajamine võib kahjustada nende metsa, raskendada ligipääsu ning vähendada kinnistu väärtust. Kaebajad leidsid, et tööde mõju pole piisavalt hinnatud ning töödeks pole antud vajalikke lube.
Kohus leidis, et mõju kinnistule oli piisavalt uuritud. Kuigi projekti dokumentides oli mõju puudumist põhjendatud napilt, tugines järeldus põhjalikule teaduslikule analüüsile ja modelleerimisele. Keskkonnaamet võis taastamiskava ja projekti koostamisel osalenud ekspertide hinnangutele tugineda ega pidanud ise korraldama uut täiemahulist hindamist.
Maaomanike vastuseisu tõttu oli nende kinnistu taastamisalast välja jäetud. Kinnistut teenindavad kuivenduskraavid ja nende suublakraavid otsustati seetõttu jätta avatuks. Kohtu hinnangul oli usutav, et kraavide avatuna ja töökorras hoidmine tagab kuivenduse jätkumise. Kaebajad ei esitanud neid järeldusi ümber lükkavaid tõendeid.
Ka kinnistule juurdepääsu õiguse rikkumine jäi kohtus tõendamata. Halveneb juurdepääsuvõimalus ühte metsasihti mööda, kuid muud ligipääsud säilivad ning kohus märkis, et kaebajatel pole õiguslikku alust nõuda metsasihi kasutamisvõimaluse jätkumist.
Kohus rõhutas, et kaebajad saavad kohtus kaitsta enda õigusi. Kuna nende õiguste rikkumine jäi tõendamata, ei lahendanud kohus küsimusi ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise vajalikkusest. Seega ei anna kaebuse rahuldamata jätmine hinnangut kõigi taastamistööde õiguspärasusele. Kohtu hinnangul võib taastamistööde lubamise õiguslik raamistik vajada täpsustamist.
Menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras osal taastamisalast kehtestatud tööde keelu tühistas kohus juba 18. novembril. Kauni kinnistu veetaseme automaatseire ja omanikele seireandmetele juurdepääsu tagamise kohustus jääb kehtima kohtuotsuse jõustumiseni.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Mets Autor/allikas: Verner Vilgas/ERR
Tööde käigus aeti kinni vale kraav
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel plaanitakse Kikepera raba ligi 3100 hektari suurusel alal taastada märgala. Selleks suletakse metsadesse rajatud kuivenduskraave kokku 143 kilomeetri ulatuses. Keskkonnaameti eelmisel kuul saadetud kirjast aga selgus, et tööde käigus aeti kinni vale kraav.
“Tööde käigus avastati, siis kohapeal hinnati, et selle veetaseme tõus selles kraavilõigus ju tegelikult majandusmetsi kuidagi ei ohusta. Kuna kõik metsad selle kraavilõigu ümber on riigimaal, siis otsustati, et ei hakata tegema mingisuguseid kiireloomulisi päästetöid,” ütles RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.
Nüüd tuleb ekslikult suletud kraav 154 meetri ulatuses uuesti lahti kaevata.
“Kui me oleme kõigilt ametkondadelt kooskõlastuse kätte saanud, siis me teostame kopaga selle kraavi avamise 155 meetri ulatuses ja sealt kuivendussüsteemist voolab vesi ära ja taastamisala saab vett juurde. Selle kraavi avamise me tasustame Waterlandsi projekti kuludest ja see hinnanguline maksumus on veidi alla 2000 euro,” sõnas Jüri-Ott Salm.
Kohalike maaomanike hinnangul soostamine aga tapab loodust ja metsade uputamine tuleks hoopis ära lõpetada.
“Ma olen käinud seal marjul, seenel, kõike olen saanud, aga need uputatakse kõik üle. Pere ei saa varsti enam mitte midagi. Nüüd võiks natuke oodata, kümme aastat, et vaadata ja uurida, mis toimub seal metsas ja kas see on kasulik või ei ole,” ütles Kanaküla elanik Rene Einmann.
Eelmise aasta lõpus pöördusid ümberkaudsed maaomanikud kohtu poole, et keelata osa Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi veerežiimi taastamistöödest.
Soo taastamistööd jätkuvad ja keskkonnaamet jälgib, et kõik sujuks nagu planeeritud.
“Võib kohalikel, ma arvan, selle hirmu maha võtta, et tehakse ära ja mitte midagi ei vaadata enam, mis seal juhtub ja pärast tuleb kõik ümber teha, et seda hirmu ei tohiks olla. Seal on silm peal ja vastavalt vajadusele kiiresti ka reageeritakse,” sõnas keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.