Harju Laagri 19-aastane väravavaht Jan Martti Vainula oli lõppenud hooajal oma koduklubi üks tugitalasid. Soccernet.ee-le antud intervjuus rääkis puurilukk muu hulgas möödunud hooajast ning sellest, kust pärineb tema silmapaistev enesekindlus.
Esimest täispikka Premium liiga hooaega põhiväravavahina alustanud Vainula saab viimaks hinge tõmmata. Kuigi pikk võistlusperiood on seljataga, tunnistas noor kindamees, et väljakust eemalolek tekitab temas juba praegu vastakaid tundeid.
“Üldiselt läheb hästi. Võib-olla on natuke kahetised tunded. Suur töö on tehtud ja hea meel on hooaeg ära lõpetada, aga mingil määral jään kindlasti võistlusmänge igatsema. Nüüd tuleb väike paus ja sellist hooajajalgpalli mõnda aega ei ole,” rääkis Vainula.
Puhkamise vastu pole tal midagi, kuid jalgpall on Vainula elus sedavõrd tähtsal kohal, et ilma selleta on raske pikalt olla. “Ma ei ütleks, et mulle puhata ei meeldi, aga jalgpall on suur osa minu identiteedist. Mängida mulle meeldib ja kindlasti meeldib ka võita.”
Lähhinädalatel Vainula jalgpallist siiki ei pääse. Harju jätkab veel kaks nädalat treeningutega, mille järel saabub jaanuari alguseni kestev puhkus. See annab väravavahile võimaluse keskenduda muu hulgas õpingutele, sest tänavu alustas ta TalTechis äriinfotehnoloogia õpinguid.
“Trenni kõrvalt on see väga okei, sest sügisesel kooliperioodil treenime kell 15.30 ja hommikuti on võimalik koolis käia. Väga palju õppetööd toimub ka iseseisvalt. Sportlaskarjääri kõrvale kraadi omandamine on väga mõistlik, kui selline võimalus on,” selgitas ta.
Hooaega iseloomustas ebastabiilsus
Harju jaoks kujunes hooaeg mitmes mõttes edukaks. Meeskond ei pidanud viimastes voorudes enam kõrgliigasse püsimajäämise pärast võitlema ning parandas varasema hooajaga võrreldes nii tabelikohta kui ka punktisaaki. Vainula hinnangul võinuks tulemus olla veelgi parem, kuid selleks jäi puudu järjepidevusest.
“Ma arvan, et võimalusi oli, aga natuke jäi stabiilsuse taha. Oleme noor võistkond ja meie mängupilt sõltub võib-olla liiga palju tulemustest. Kui võidame, siis mängime tihtipeale hästi ja tekivad võiduseeriad. Kui aga kaotame, eriti napilt või suurelt, siis tekivad väiksed mõõnaperioodid,” selgitas ta.
“See ebastabiilsus iseloomustas meie hooaega natuke liiga palju. Oli väga häid perioode, kus võisime mängida ükskõik kellega, aga samal ajal oli hetki, kus me ei suutnud mängida nii hästi, kui oleksime võinud.”
Vainula tõi välja, et kõikuv mängupilt avaldus ka kohtumiste sees. “Nägin kuskil, et me ei võitnud kaotusseisust vist mitte ühtegi mängu. See näitab natuke seda, et kui meile värav lüüakse, lööb see meid rivist välja. Aga ma arvan, et see on õpitav ja kogemused aitavad sellele kaasa,” seletas kindamees.
Harju alusta hooaega hästi ning Vainula sõnul pandi heale stardile alus juba ettevalmistusperioodil. “See oli kõva töö tulemus. Meil oli väga töökas hooajaeelne ettevalmistus, tegime palju trenni. Koormus oli suur, aga selle võistkonna vibe’iga tulime kõigest koos läbi ja läksime ühtse rusikana esimestele mängudele vastu. See pakkus väga häid emotsioone ja selle pealt oli võimalik hooaega üles ehitada.”
Kokkuvõttes leiab Vainula, et Harju täitis seatud eesmärgid. Kõige olulisem oli kindlustada koht Premium liigas ka järgmiseks hooajaks, kuid sooviti teha edusamme võrreldes varasemaga. “Kindlasti oleksime soovinud viiendat kohta püüda, aga Tammekale tuleb au anda – nad tegid väga hea hooaja,” kiitis Vainula konkurenti.
Väravavahi jaoks oli eriti oluline meeskonna kaitsemängu paranemine. “Löödud väravate osas ei teinud me võib-olla nii suurt edasiminekut, aga sisselastud väravaid oli 15 võrra vähem. Nullimänge oli samuti kõvasti rohkem. Sealt need punktid lõpuks ära korjasimegi.”
Kas eduka hooaja järel võiks Harju pöörata pilgud ka eurokoha poole? “Tegelikult on meil võimalus eurokohta püüda ka karikasarja kaudu. Ma ei jääks sellesse nii palju kinni, sest võistkonnana tahame mängida nii hästi kui võimalik, lüüa võimalikult palju väravaid ja lasta võimalikult vähe sisse. Kui saame nende ülesannetega kogu hooaja jooksul stabiilselt hakkama, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks kõrgete kohtade peale mängida. Eks järgmine hooaeg näitab ka seda, kui tugevaks osutuvad konkurendid,” vastas Vainula.
Käbi ei kuku kännust kaugele!
Kui Harju alustas hooaega kolme noore väravavahi – Vainula, Rihard Meesiti ja Harly Olliniga –, oli just selle osakonna juures kõige rohkem küsimärke. Vainula enda sõnul ei tekitanud kogenud puuriluku puudumine temas aga erilist ebakindlust.
“Ega ma sellele liialt mõelnud. See oli uus kogemus, aga ma uskusin endasse ja inimestesse enda ümber. Väike pinge on jalgpallis väga oluline. Meil on privileeg, et saame pinge all teha seda, mis meile meeldib. Ma arvan, et see pinge aitab mind mu töös palju. Kui kõigest oleks suva, siis me selliseid tulemusi ei suudaks saavutada.”
Kuigi Vainula on alles 19-aastane, paistab ta väljakul silma erakordse enesekindlusega. Kust selline küpsus pärineb? Noor väravavaht viitas vastamiseks Harju treeneripingile, kust leiab tema pikaajalise juhendaja Sten-Marten Vahi. “Kui vaadata meie pingile, siis ma arvan, et sealt võib vastuse leida,” muigas Vainula.
“Oleme Vahiga kõvasti tööd teinud. Käbi ei kuku kännust väga kaugele. Isiksuste mõttes oleme võib-olla natuke erinevad, aga see, mida väljakul näitame, on väga sarnane. See on olnud pikk ja järjepidev töö, mida oleme koos teinud juba päris pikalt, äkki viis aastat. Nüüd on see kõva töö hakanud vilja kandma.”
Vainula hinnangul ei teki enesekindlus tühja koha pealt, vaid kasvab teadmisest, et treeningutel omandatud oskused toimivad ka mängusituatsioonides. “Kõik see, mida trennides teeme, kasvatab järk-järgult enesekindlust oma oskuste suhtes. Sa tead reaalselt, et oled võimeline neid asju tegema. Kui tulevad õnnestumised mängudes, siis näed, et see ongi võimalik. Kui sa sellesse päriselt usud, siis võib-olla paistabki välja, et olen väga enesekindel,” arutles ta.
Kuigi tegu oli Vainula esimese hooajaga tippliigas, ei pidanud noor kindamees liialt palju kooliraha maksma. “Üldjoontes sain hakkama suuremate eksimusteta. Kindlasti oli olukordi, kus oleksin saanud midagi paremini teha. See on paratamatus, väiksemaid vigu tuleb ikka sisse ja mõningaid väravaid oleks kindlasti olnud võimalik ära hoida. Aga pärast neid teeme tööd edasi!”
Noore väravavahi arvates on kindamehe amet eelkõige vaimne proovikivi. “Väravavahi töö ei ole niivõrd füüsiline, vaid pigem mentaalne. Pead olema valmis igasugusteks väljakutseteks. On mänge, kus on väga palju tööd, aga ka selliseid, kus ei ole peaaegu midagi. Siis tuleb üks või kaks olukorda ja sa pead kogu aeg kõigeks valmis olema.”
“Ma arvan, et mul on mentaalselt sellist karakterit, et püsida enesekindel ja olla nendeks olukordadeks valmis. Olen kogu 90 minutit mängus sees ja see on üks edu aluseid,” lisas ta.
Kaks erinevat isiksust
Vainula jaoks annab Premium liigas mängimisele erilise tähenduse asjaolu, et ta esindab oma kasvatajaklubi. Laagri klubis üles kasvanud noormees alustas Harjus treeningutega juba kümneaastaselt ning mängib nüüd samade kaaslastega Eesti kõrgeimal tasemel. “Olen enamiku praeguste mängijatega koos üles kasvanud. Mõne vanema mängijaga olen juba neljandat aastat esindusmeeskonna juures. Väga uhke tunne on esindada klubi, kus olen üles kasvanud,” tunnistas ta.
Harju kohtumisi jälgides ei jää märkamata ka Vainula emotsionaalsus. Väravate ja ka väiksemate õnnestunud olukordade järel elab ta sõpradele häälekalt kaasa ja jookseb tihtipeale meeskonnakaaslaste juurde tähistama. Väljaspool väljakut on noormees aga enda sõnul sootuks teistsugune inimene.
“See ongi huvitav, et väljaspool väljakut on mu isiksus natuke teine. Olen pigem vaiksem ja rõõmsameelsem tüüp, aga kui väljakule satun, tekib selline sisemine põlemine,” kirjeldas Vainula.
Edukas hooaeg on Vainula nime Eesti jalgpallis mõistagi rohkem esile toonud, kuid vähemalt praegu on tema tulevik seotud Harjuga. Väravavahi sõnul kehtib tema leping koduklubiga veel kaks aastat. “Praegu on mul Harjuga kehtiv leping. Eks näis, kui mingeid pakkumisi tuleb, siis on nii minul kui klubil võimalik neid kaaluda ja selle põhjal mõistlikke otsuseid teha,” sõnas ta.