USA tehnoloogiafirma Google teatas teisipäeval esindajatekojale, et taastab Bideni administratsiooni surve tõttu kõrvaldatud väidetavat valeinformatsiooni levitanud YouTube’i kontod.
Google’i emafirma Alphabeti advokaat Daniel Donovan ütles esindajatekojale, et 46. administratsioon (Joe Bideni administratsioon – toim) lõi poliitilise õhkkonna, mille eesmärk oli mõjutada sotsiaalmeediaplatvormide tegevust seoses murega valeinformatsiooni leviku pärast.
“On vastuvõetamatu ja vale, kui mõni valitsus, sealhulgas Bideni administratsioon, üritab dikteerida, kuidas firma (Alphabet) oma sisu modereerib. Ja firma on järjepidevalt põhiseaduse esimese paranduse alusel (näeb ette sõnavabadust – toim) nende pingutuste vastu võidelnud,” kirjutas Donovan.
Mitmed kasutajad, nagu FBI endine asedirektor Dan Bongino ja Valge Maja terrorismivastase võitluse praegune juht Sebastian Gorka, on viimastel aastatel videojagamisplatvormilt eemaldatud. Neile heideti korduvalt ette pandeemiaga seotud valeinformatsiooni levitamist.
Donovani kirja kohaselt saavad nad nüüd taas platvormiga liituda. Alphabeti advokaat väitis oma kirjas esindajatekoja kohtukomitee vabariiklasest juhile Jim Jordanile, et YouTube pole kunagi keelanud pandeemia päritoluga seotud postitusi, vahendas New York Post.
“YouTube suhtub tõsiselt sõnavabadusse ja erinevate vaatenurkadele juurdepääsu kaitsmise tähtsusesse. YouTube hindab oma platvormil olevaid konservatiivseid hääli ja tunnistab, et neil on ulatuslik haare ja nad mängivad olulist rolli ühiskondlikus diskursuses,” ütles Donovan.
Google’i viimane samm tuleb pärast seda, kui Facebook teatas oma faktikontrolli programmi lõpetamisest USA-s. Vabariiklaste juhitud osariikide prokurörid süüdistasid ka Bideni administratsiooni ameeriklaste sõnavabaduse rikkumises, väites, et föderaalvõimud avaldavad survet suurtele tehnoloogiaplatvormidele.
Selle raames on algatatud mitu kohtuasja. Administratsioon kaitses oma tegevust, väites, et nad ei andnud korraldusi, vaid esitasid platvormidele soovitusi kahtlase väärinfo eemaldamiseks. 2024. aasta juunis otsustas ülemkohus, et osariikide prokuröridel puudub õigus selles küsimuses kohtuasju algatada.