Nokia, Nscale, Skeleton, Telia ja Verda teatasid 16. novembril 2026 AI Gigafactory Northerni konsortsiumi loomisest ning kavatsusest esitada EuroHPC tehisintellekti gigatehaste hankel ühine pakkumus. Eestisse kavandatud sõlm kuuluks mitut riiki hõlmavasse arvutustaristusse. Partnerid on kirjeldanud projekti ja tööjaotust, kuid Iru rajamine sõltub veel hanke tulemusest ja investeerimisotsustest.
Eesti sõlm on kavandatud Irusse ning Skeletoni juht Taavi Madiberk ütles The Next Webi käsitluses, et ettevõtte energiasüsteemid vähendaksid „survet elektrivõrgule” (tõlge). Iru rahastust ega ehitusgraafikut pole partnerid avaldanud. Eesti AI-ettevõtetele tähendab teade praegu võimalikku tulevast arvutustaristut, mitte juba tellitavat teenust või kindlat avamiskuupäeva.
Iru on kavandatud mitme asukohaga võrku
Konsortsiumi plaan ühendaks Oulu Soomes, Iru Eestis ja Valmiera Lätis ning veel valimata Rootsi asukoha. Ühine gigatehas tähendaks siin eri paikades asuvate keskuste koostööd, mitte kogu arvutusvõimsuse koondamist ühte Eesti hoonesse. Selline korraldus võimaldaks partneritel paigutada uusi ressursse sinna, kus elektriühendus ja andmekeskuse tingimused seda lubavad.
Võrgu hajutamine on taristu kavandatud tööpõhimõte: ühe asukoha tõrge ei peaks halvama kõiki teisi sõlmi ning kasutajale saaks pakkuda ühendatud arvutus- ja pilveteenuseid. Selleks on vaja toimivat andmesidet asukohtade vahel ning ühist käitamist. Iru rolli ei saa siiski mõõta kogu konsortsiumi plaani järgi, sest kohaliku sõlme arvutusvõimsust, seadmete hulka ega täpset ehituskohta pole avaldatud.
Kohaliku mahu puudumine on Eesti ettevõtetele oluline. Kui võrk rajatakse, määravad sõlmede tegelik võimsus ja teenuste jaotus selle, kui palju arvutusressurssi Eesti kasutajatele kättesaadavaks saab. Konsortsium on nimetanud potentsiaalsete klientidena ettevõtteid, teadlasi ja avalikku sektorit kogu Euroopas, kuid ühelegi neist rühmadest pole Iru jaoks eraldi mahtu lubatud.
Partnerite rollid katavad ühendused, pilve ja elektri
Skeletoni kavandatud panus on suure võimsusega energiasüsteemides, mis peaksid parandama andmekeskuste tõhusust ja stabiilsust ning vähendama survet elektrivõrgule. AI-mudelite treenimine ja kasutamine nõuab lisaks arvutuskiipidele töökindlat elektrivarustust. Skeletoni osalemine annab projektile Eesti tööstusliku seose, kuid avaldatud tööjaotus ei tähenda veel tellimust konkreetsetele Iru seadmetele.
Nokia vastutusalaks on asukohti ühendav võrgu- ja andmesidetaristu. Nscale ning Verda toovad pilve- ja AI-taristu oskused, mida on vaja mudelite treenimise ning kasutamise keskkonna loomiseks. Telia ja selle tütarettevõte Telia Cygate panustaksid ühendustesse, andmeedastusse, taristu käitamisse ja pilvelahendustesse. Need on ühe hajutatud teenuse eri osad: kiire ühendus üksi ei anna arvutusvõimsust ning arvutusvõimsuse kasutamine eeldab piisavat energiat.
Algatust toetavad ka Soome uurimisasutus VTT ja Rootsi KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut. VTT toob koostöösse muu hulgas pooljuhtide, füüsilise AI ja fotoonika teadmisi; KTH panus puudutab AI-uuringuid, õpet ja oskuste arendamist. Teaduspartnerite ülesanne on siduda kavandatav taristu uurimis- ja innovatsioonivõrgustikega. Iru rajamise või rahastamise rolli pole neile kirjeldatud.
EuroHPC valib ehitajad ja ostab neilt arvutusaega
EuroHPC hanketeate järgi valitakse konsortsiumid, kes gigatehased rajavad ja käitavad ning kellelt avalikud tellijad ostavad seejärel AI-arvutusaega; hanke esimese osa pakkumuste tähtaeg on 4. veebruar 2027 ja teise osa tähtaeg 3. detsember 2026. Esimese osa tähtaega pikendati, et liikmesriigid jõuaksid lõpule viia eelarvemenetlused ja esitada rahalised kohustused. Kumbki tähtaeg ei ole Iru ehituse alguskuupäev.
Konsortsium pole avaldanud, millises hanke osas ta osaleb, ning võitjad selguvad alles pakkumuste hindamisel. Ka valituks osutumine ei ütleks iseenesest, kui suur investeering Irusse suunatakse: selleks on vaja kohaliku sõlme rahastamisotsust ja täpset mahtu. Hanke ülesehituses tuleb eristada taristu rajamiseks vajalikku raha ja avalike tellijate tulevast arvutusaja ostu.
Hanke nõuded selgitavad, miks projektis on korraga energia-, võrgu- ja pilveettevõtted. Gigatehas peab ühendama suure arvutusvõimsuse piisava elektritaristuga ning arvestama energia- ja veetõhusust. Pakkujal tuleb esitada toimiv tervik: arvutite paigutus, asukohtade ühendamine, käitamine ja võimalus tarnida tellijatele arvutusaega. Konsortsiumi moodustamine koondab selleks vajalikke oskusi, kuid nende ühise pakkumuse edukus selgub hankes.
Eesti ettevõttele tekib võimalus alles teenuse avamisel
Iru sõlm võib tulevikus tuua Eesti AI-ettevõtetele lähemale suurema arvutusvõimsuse ning siduda nad Põhja- ja Baltimaade pilvevõrguga. Praegu ei ole avaldatud hinnakirja, kasutajatele eraldatavat mahtu ega tingimusi, mille alusel Eesti idufirma saaks seda võimsust kasutada. Füüsiline lähedus ei anna automaatselt eelisõigust: kavandatav teenus on mõeldud klientidele üle Euroopa.
Projekt puudutab Eestit ka võimaliku tarneahela kaudu, sest Skeletoni lubatud roll on seotud andmekeskuste elektrivarustusega. Selle majanduslikku mõju saab hinnata siis, kui selguvad tellitavad seadmed, kohalikud tööd ja sõlme suurus. Konsortsiumi seostamine Euroopa laiema AI-investeeringute kavaga ei anna eraldi vastust küsimusele, kes maksab Iru rajatise eest või millal seal tööd algavad.
Järgmine sisuline verstapost on konsortsiumi pakkumuse esitamine ja EuroHPC valik. Iru tegeliku ulatuse näitab seejärel teade kohaliku rahastuse, kavandatud võimsuse ning ehitusgraafiku kohta; nende andmete põhjal saab hinnata, millal ja millistel tingimustel võiks taristu Eesti ettevõtetele kättesaadavaks muutuda.
Loe ka: