Arsene Wenger, keda eurooplased on püüdnud veenda, et ta kandideeriks eesootavatel FIFA presidendivalimistel, on otsustanud seda siiski mitte teha. Seega jääb veel mõneks päevaks õhku küsimus, kas ja kelle UEFA enne uuel nädalal kukkuvat tähtaega Gianni Infantino vastaskandidaadiks esitab.
BBC ja The Athleticu ning Prantsusmaa väljaande L’Equipe allikad kinnitasid pühapäeval üksmeelselt, et 77-aastane Wenger on maailma jalgpallijuhi ametisse kandideerimise tagasi lükanud. Alates 2019. aastast on endine Arsenali peatreener olnud ametis FIFA ülemaailmse jalgpallilise arengu juhina ja ehkki tema praegune tööleping FIFA-ga lõpeb käesoleva aasta lõpus, on FIFA-l on soov seda pikendada.
Praeguse seisuga on avalikult lubanud Infantino vastaskandidaatideks asuda šveitslane Ramon Vega ning Jaapani alaliidu aupresident Kozo Tashima. Mõlemad peavad aga esmalt kokku saama vähemalt viie FIFA liikme ametliku toetusallkirja. Kui ka Infantino suurim vastane ehk UEFA soovib kellegi praeguse presidendi vastaskandidaadina üles seada, on neil aega vaid 18. novembrini ehk kolmapäevani.
Infantino võimalikku jätkamist FIFA presidendi ametis on viimase aasta jooksul kõigutanud suvise MM-i korraldamisele eelnenud ja järgnenud skandaalid, eeskätt katse müüa erainvestoritele tulevaste finaalturniiride osakuid. Viimasele ettepanekule reageeris Wenger 4. augustil ametliku avaldusega, kus toonitas, et polnud sellise plaani väljatöötamisega seotud ning luges sellest esmakordselt alles ajakirjandusest.
“Lõplik otsus plaan tagasi võtta oli igati vajalik ja ilmselge, sest usun kindlalt sõltumatusse FIFA-sse, mis teenib jalgpalli pühendunult, läbipaistvalt ja ausalt,” lisas Wenger toonases avalduses. Seejärel puudus ta märkimisväärsel moel päev hiljem ehk 5. augustil Rabatis toimunud FIFA juhtkonna istungilt, mille järel organisatsiooni juhid avalikult kinnitasid, et toetavad jätkuvalt Infantinot. Hiljem on Wenger siiski Infantinoga koos mitut üritust külastanud, näiteks osalesid mõlemad oktoobris Bakuus toimunud esmakordsel U15-koondiste MM-festivalil.
Kui FIFA presidendikandidaatide esitamise tähtaeg kukub juba mõne päeva pärast, siis valimisteni on veel aega. Järgmine FIFA president selgub 17. märtsil Rabatis. Hääletusel osalevad kõik 211 FIFA liikmesriiki, igal riigil on üks võrdse kaaluga hääl. Kahe kandidaadi puhul piisab valituks osutumiseks lihthäälteenamusest ehk 106 häälest, ent kui presidendikandidaate on rohkem kui kaks, peavad nad esimeses ringis valituks osutumise jaoks koguma kaks kolmandikku kõigist häältest. Eeldusel, et nii ei lähe, langeb iga vooruga välja vähim hääli kogunud kandidaat, kuniks jõutakse lihthäälteenamuseni.