Pettuses süüdi mõistetud 38-aastane naine palus president Alexander Stubbilt armu ebatavalistel tingimustel. Ta tõi põhjuseks seaduses esinevad vead ja asjaolu, et vangla ei sobi talle.
Faktid selguvad Iltalehti välja nõutud armuandmispalvest. Märkimisväärne osa naise taotlusest on salastatud. Seetõttu on võimatu öelda, mis oli see tegur, mis pani Stubbi lõpuks armu andma.
Avalikes osades väidab naine järjekindlalt, et kohtu poolt talle määratud karistus ei ole õige. Tema arvates ei arvestanud kohus kõiki tõendeid ega tegureid, mis oleksid olnud naise parimates huvides.
Naine eitab praktiliselt kuritegu, milles ta süüdi mõisteti, ja väidab, et tegemist oli hooletuse juhtumiga.
Kahetsen sügavalt, et kirjutasin oma nime korteriomandi registripaberitesse oma hooletuse tõttu, kui aitasin vanainimest, kui ta ise palus, ütleb naine oma avalduses.
Ta ütleb, et uuris asja õigusnõustajalt ja notarilt, kuid politsei jõudis teistsugusele seisukohale, kui talle varem öeldi.
Naine rõhutas, et on töökas ja sooviks naasta oma õenduskohustuste juurde. Ta ütleb, et kui ta vabaks saab, on tal juba töökoht olemas.
Ma tahan naasta samale tööle, et näidata, et hoolimata oma veast olen ma korralik kodanik, keda saab endiselt usaldada.
Viimase avaliku punktina oma avalduses toob naine esile vanglas saadud tagasiside.
Mulle on siin ka öeldud [––], et minu suhtumine ja stiil ei sobi siia vanglasse üldse, märgib ta.
Helsingi ringkonnakohtu jõustunud otsus kirjeldab sündmusi hoopis teises valguses.
Hooldusabilise ametikohal töötanud naine tutvus eaka ohvriga, kui too oli ajutiselt Espoo hooldekodu klient. Ta veenis meest, et teda ootab ees suur pärandus, ja pani mehe oma võlgu maksma.
Naisel õnnestus ohvri kontolt enda tarbeks ja võlgade katteks saada kokku umbes 180 000 eurot. Lisaks andis mees naisele kolme korteri eluasemeosakud. Nende väärtus oli ligi 1,5 miljonit eurot.
Ohver andis naisele suurema osa oma varast.
Naine oli võlgades ja tal oli hasartmängusõltuvus. Ta kasutas raha hasartmängudeks ja võlgade tasumiseks.
[Naise] teod on olnud halastamatud ja tervikuna vaadates on tegu ennekuulmatu, otsustas kohus oma otsuses.
Naine sai raskekujulise kelmuse eest kolme aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse.
Ringkonnakohus jõudis samale järeldusele oma 2024. aasta 11. novembri otsuses.
Ringkonnakohus leidis, et ohvri aktiivne osalemine ja panus ega naise kavatsus aidata ei õigusta karistuse vähendamist. Ringkonnakohtu hinnangul sai naine arvukatest tegudest märkimisväärset kasu ja kasutas seeläbi eakat ohvrit ära.
President Alexander Stubb andis 17. oktoobril tehtud otsusega praegu 38-aastasele naisele armu.
Naine vabaneb tingimisi 13. juunil 2026. Otsuses ei ole armuandmise konkreetseid aluseid sätestatud.
Samal päeval otsustas president mitu armuandmispalvet tagasi lükata. Näiteks ei antud armu Katiska kohtuasjas süüdi mõistetud Janne ‘Nacci’ Tranbergile, kaitseväe endisele luurejuhile Georgij Alafuzoffile ega eluaegset vanglakaristust kandvale Pasi Rätyle.
Viimati andis Stubb kurjategijale armu 2024. aasta suvel. Toona andis president armu mehele, kes oli süüdi mõistetud raskes narkokuriteos.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.