Pentagon andis Valgele Majale rohelise tule Ukrainale pikamaarakettide Tomahawk tarnimiseks. Lõplik poliitiline otsus rakettide andmiseks on president Donald Trumpil, kirjutab CNN, viitega kolmele asjaga kursis olevale USA ja Euroopa allikale.
Trump ütles oktoobri alguses Valges Majas toimunud kohtumisel Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, et eelistaks rakette mitte anda, sest USA-l võib neid endal vaja olla.
CNN kirjutab aga, et vahetult enne presidentide kohtumist esitles ühendstaap Valgele Majale oma hinnangut, mille mille kohaselt ei mõjutaks rakettide äraandmine negatiivselt USA enda relvavarusid.
Ukraina president on pikka aega palunud Tomahawke, et rünnata tõhusamalt sügaval Venemaa territooriumil asuvaid nafta- ja energiarajatisi. Tomahawk-rakettide tegevusraadius on ligikaudu 1600 kilomeetrit.
Ühendstaabi hinnang julgustas USA Euroopa liitlasi, kes usuvad, et Ameerikal pole enam põhjust keelduda rakettide andmisest, ütlesid kaks Euroopa ametnikku. Veel paar päeva enne Zelenskiga kohtumist väitis Trump ise, et USA-l on palju Tomahawke, mida võiks potentsiaalselt Ukrainale anda.
Seetõttu olid nii USA kui Euroopa ametnikud üllatunud, kui Trump muutis ootamatult meelt ning ütles Valges Majas Zelenskiga kohtudes, et USA vajab ise neid rakette.
Trump tegi oma otsuse päev pärast telefonivestlust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kes hoiatas, et Tomahawkid võivad tabada suuremaid Vene linnu, sealhulgas Moskvat ja Peterburi – mis ei muudaks oluliselt olukorda lahinguväljal, kuid kahjustaks USA ja Venemaa suhteid, kirjutab CNN.
Valge Maja ja Pentagon ei vastanud CNN-i kommentaaripalvetele.
Samas ütlesid CNN-i allikad, et Trump ei ole välistanud Tomahawk-rakettide andmist Ukrainale ning tema administratsioon on juba valmis töötanud plaani rakettide kiireks tarnimiseks, juhul kui president selleks käsu annab.
Üks peamisi küsimusi on, kuidas Ukraina saaks rakette välja lasta, kuna Tomahawke tulistatakse tavaliselt laevadelt või allveelaevadelt. Ukraina puhul tuleks need tõenäoliselt välja lasta maismaalt. Selleks on aga USA merejalavägi ja armee välja töötanud maismaapõhised süsteemid, mida võiks Kiievile anda.