Maris Tuulingu sõnul on teda alati köitnud teeloleku tunne. «See on aeg, kui mõte saab vabalt uidata ja silmad piisavalt toitu. Enne teeleasumist on kõhklused ja kohale jõudes tulevad kohustused. Vahepeal on vabadus,» lisas ta.
Näituse maalid ongi justkui teekäija vaatenurgast loodud – mitte kindlad, aadressiga maastikud, vaid pigem muljed ja üldistus nähtust. Kui tema varasemates töödes on olnud keskmes inimfiguurid, siis sel näitusel on fookus maastikel. «Seekord on peategelane ja põhisündmus loodus ise. Üksikud inimesed on sinna sisse pikitud loomulikus proportsioonis,» kirjeldas kunstnik.