Pärast valimisi tekib korraks väga ebatavaline moment. Kampaaniad on lõppenud ja valijate tähelepanu on vabastatud, kuid võim on veel moodustamata. Ei ole kindel, mis on valimiste tulemus võimule saamise mõttes.

Võim ripub õhus ja see õhk on pingetest ja mõjutamisest paks. Palju paksem kui valimiskampaaniate viimastel päevadel. Ühtäkki teab osa poliitikuid, mis on nende konkurentide valijatele jaoks hea või halb. Ning sõna ütleb sekka ka see osa ajakirjandusest, kellel on tugev soov näha mõnda erakonda võimul ja mõnda teist võimult eemal. Sellises õhustikus võib valimiste tegelik tähtsus väga kiiresti ununeda.

Kõige olulisemana tuleb meeles pidada, et need kohalikud valimised toimusid ajal, mil riigi tasandil oli valitsuserakondade koondtoetus rekordmadal. Tavapärane näitaja on olnud umbes 40 kuni 50 protsenti, aga Eesti 200 ja Reformierakonna koondtoetus on juba pikemat aega olnud alla 15 protsenti. Paratamatult peegeldus see ka kohalike valimiste tulemuses.

Üle kogu riigi langes Reformierakonna toetus võrreldes eelmiste kohalike valimistega 17,3 protsendilt kümnele protsendile ning Eesti 200 toetus kuuelt protsendilt 1,7 protsendile. Isamaa samal ajal enam kui kahekordistas oma tulemuse ja sotsiaaldemokraadid kahekordistasid oma tulemuse. Need valimised olid hinnang valitsuse tegevusele ja see hinnang oli hävitav.

Reformierakonna jaoks oli nendel valimistel ennekõike kaks kriitilise ja sümboolse tähtsusega kohalikku omavalitsust. Need olid Tartu linn ja Rae vald. Mõlemad olid kohad, kus Reformierakonna toetus varasematel kohalikel valimistel oli olnud stabiilselt ülitugev. Mõlemas kohalikus omavalitsuses toodi aga nendel valimistel koju kaotus.

Rae vallas võitis valimised Isamaa, mille toetus oli 31,1 protsenti ning Reformierakond tuli teiseks, saades 21,2 protsenti häältest. Eelmistel valimistel sai Reformierakond Rae vallas 47 ja 2017. aastal 52 protsenti häältest. Isamaa toetus oli nendel aastatel seal vaid 12 protsenti.

Tartu linnas võitis valimised samuti Isamaa, mis kogus 28,2 protsenti häältest ning teiseks tuli Reformierakond, mis kogus 26,7 protsenti häältest. Kahtedel eelmistel kohalikel valimistel sai Reformierakond Tartus 37 protsenti häältest ja Isamaa vastavalt kümme ja seitse protsenti. Oravad kaotasid oma kantsides ja Isamaa mitmekordistas seal oma hääled.

Kuigi võimuvaakumis on tähelepanu kiiresti mujale läinud, on see üks asi, mida ei tasuks unustada. Valijate pahameel on reaalne.

Kui Reformierakond liigub edasi samal kursil ning ei tee radikaalseid muutusi oma juhtimises, kuvandis ja poliitilises pakkumises, siis ootab suure tõenäosusega erakonda ees häving ka 2027. aasta riigikogu valimistel.

Sellisel juhul peavad nad arvestama võib-olla isegi kaks või enam korda väiksema esindatusega riigikogus. Pooled praegused Reformierakonna riigikogu saadikud peaksid hakkama mõtlema selle peale, mis tööd nad alates märtsist 2027 hakkavad tegema, sest praegune töö saab otsa. Erakonna ees on saatuslik dilemma: kas hakata ennast muutma või mitte. Esimesel juhul tuleb natuke valu kohe, teisel juhul mõne aja pärast ja võib-olla oluliselt tugevamalt.

“Need kohalikud valimised olid viimane võimalus erakonnal tõestada, et nad on olemas, ja see ebaõnnestus.”

Reformierakond on suur ja vana erakond ning kaotus valimistel ei tähenda neile kadumist. Halvimal juhul pigem pikemat mõõnaperioodi, millest on võimalus ennast välja aidata. Väiksemale erakonnale, Eesti 200-le tähendab häving kohalikel valimistel aga ilmselt ka hääbumist üleüldse. Need kohalikud valimised olid viimane võimalus erakonnal tõestada, et nad on olemas, ja see ebaõnnestus. Volikokku pääseti Tartu linnas ja sealgi tehti enam kui kaks korda madalam tulemus kui eelmistel kohalikel valimistel (15,9 protsenti versus 6,4 protsenti).

Tartu on Eesti 200 koduväljak, see on erakonna juhi ja haridusministri Kristina Kallase koduringkond, Tartus asub ka haridusministeerium ja Eesti 200 nimekirjas kandideeris terve rida ülikooliga seotud inimesi. Kõik see oli erakonna eelis Emajõe Ateenas. Volikokku Tartus pääseti, aga sellest ilmselt ei piisa, sest ülejäänud Eestis jäi tulemus koju toomata. Sellise kapitaliga riigikogu valimistel šansse ei ole.

Kas erakond on valmis ennast muutma, seda näitavad järgnevad kuud. Tasub aga meeles pidada, et Eesti 200 on viimastel aastatel teinud läbi mitu juhivahetust. Erakonnal on olnud mitu võimalust oma brändi värskendada või tugevdada. Seda ei ole aga tehtud. Seega tundub, et vähemalt oma tegudes ollakse leppinud hääbumisega. Nendel Eesti 200 riigikogu liikmetel, kes tahavad poliitikasse jääda, on seega veel mõned kuud aega, et leida endale uus poliitiline kodu, mille kaudu nad võiksid järgmisesse parlamendikoosseisu pääseda.

Paar sõna ka linnavalitsuste moodustamisest Tallinnas ja Tartus. Üllatusteks tasub valmis olla. Tallinnas oli valimiste ülekaalukas võitja Keskerakond ning peaaegu pooled tallinlased tahaksid näha Keskerakonda pealinnas võimul. Valimisjärgses võimuvaakumis on see aspekt kuidagi ununenud ja kogu avalikkuse tähelepanu on keskendunud Isamaale.

Kui palju sõltub linnavalitsuse moodustamine tegelikult Isamaast? Me ei tea. Mida teame, on aga see, et tallinlased tahaksid linnapeaks Mihhail Kõlvartit, et Keskerakonna valijad üldiselt eelistaksid kõige enam koalitsiooni Isamaaga ning et Isamaa valijad üldiselt eelistaksid kõige enam koalitsiooni Keskerakonnaga. Ja olgu ka öeldud, et kahe erakonnaga linnavalitsus on oluliselt stabiilsem ja efektiivsem, kui neljast erakonnast koosnev vikerkaarevalitsus, mis katab kogu ideoloogilise spektri ja kuhu on vastuolud ja konfliktid paratamatult ja palju suuremal määral sisse ehitatud.

Mis puudutab Tartut, siis võimu moodustamise seisukohalt tuleb meeles pidada, et olukord on väga keeruline, kuna võimalik on väga palju erinevaid valitsuskombinatsioone. Olenevalt sellest, kellest saab linnapea, on võimalik kaks erinevat Isamaa ja Reformierakonna koalitsiooni. Samuti võiksid mõlemad neist moodustada linnavalitsuse ka sotside ja Keskerakonnaga või sotside ja Eesti 200-ga. Ehk siis võimalusi on palju.

See teeb linnavalitsuse moodustamise keeruliseks ja muudab ka ükskõik millise moodustatud koalitsiooni hapraks. Protsessi alguses tundus, et Isamaa ei ole väga läbi mõelnud, kuidas nad läbirääkimistele lähevad. Seda ei peaks alustama omade reetmise ja võidust loobumisega. Nüüdseks on näha, et protsessi juhtimine on saanud natuke teise rütmi ja üritatakse oma vigu parandada.

Kui linnavalitsused on moodustatud, siis näeme ehk paar kuud rahulikumat aega, kuid uue aasta alguses algab tegelikult juba riigikogu valimiste protsess. See, mida kohalikel valimistel nägime, oli nagu kvalifikatsiooniring. Nägime ära, kui kiiresti keegi suudab sõita. Nüüd analüüsivad mehhaanikud, mis täpselt juhtus, ning kui osatakse, siis tehakse mootorites vastavad parandused. Ning kohe algab suurem võidusõit.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.