Ta on üks apokalüptilise kliimaalarmistide liikumise juhtivaid prohveteid: Bill Gates, tehnoloogiamiljardär, filantroop ja üks ülemaailmse CO2 vähendamise tegevuskava rahaliselt võimsamaid eestvedajaid.
Miljardite investeeringutega “rohelistesse” tehnoloogiatesse ja regulaarsete hoiatustega eelseisva kliimakatastroofi kohta on Gates aastaid aidanud kinnistada tehnokraatlik-ökoloogilist maailmakorda, kus Lääs toob ohvreid, samal ajal kui globaalne eliit teenib ühiskonna ümberkujundamisest heldelt kasu. Aga nüüd on kliimaapokalüpsis ootamatult tühistatud…
Neile vaatlejatele, kes on aastaid hüsteerilist kliimadiskursust kriitiliselt vaadanud, on Gatesi järsk realism kõnekas. Nad ei näe seda mitte “puhastusena”, vaid võimu (ja finantsvoogude) strateegilise ümberjaotamisena: lääne avalikkus ei mängi enam kliimasüüdistamise mängu – Donald Trump nimetas CO2 narratiivi otsekoheselt pettuseks. Kliimapaanika ei vii enam kuhugi.
Rohelise ärimudeli kriis
CO2 maksud, rohelised üleminekud, kõik need väidetavalt väikesed ohverdused, mida “kliimakaitse” inimestelt nõuab (nagu energiasiire, mis algselt pidi maksma “kulp jäätist”), paljastavad üha enam oma tegelikke tagajärgi: plahvatuslikult tõusvad energiahinnad, deindustrialiseerimine ja heaolu vähenemine.
Hirm kuumarabandusse surra? Inimesed kardavad palju rohkem järgmist küttearvet. Olukord on pöördumas. Kliimaalarmistide ja rohelise kriisi kasumit otsivate inimeste hiilgeaeg näib olevat möödas. Neid mitte ainult ei karjuta maha, vaid nende väidetavalt geniaalsed projektid ebaõnnestuvad üksteise järel.
Gates ei ole filantroop ega maailmaparandaja, vaid ärimees, kes loomulikult (täpselt nagu kõik temast kõrgemal ja madalamal seisvad inimesed) tajub turu muutumist. Tema mitme miljardi dollari suurused investeerimisvahendid ei ole filantroopiline hobi, vaid strateegilised kapitaliinvesteeringud…
Kuigi rohelisi tehnoloogiaid on aastate jooksul valitsuste, meedia ja ideoloogilise toetuse abil üles ehitatud, on reaalsuskontroll jõhker: reaalsus lükkab lubadused ümber, maailma energiavajadus kasvab vaatamata vähese tuule- ja päikeseenergia toodangu perioodidele ning isegi arengumaades on iga diiselmootor elupäästvam kui Silicon Valley kliimaneutraalne visioon.
Põhimõte jääb samaks
Oma memos kurdab Gates, et „vähem tõhusad projektid” suunavad ressursse kõrvale tõeliselt kasulikest uuendustest (oi, ja kas me mainisime vaktsiine?). Tõeliselt tähelepanuväärne avaldus, arvestades, kui paljusid neist „vähem tõhusatest projektidest” õhutas tema enda sihtasutuse strateegia ja lobitöö.
See, et Gates keskendub nüüd äkki inimeludele ja „elukvaliteedile“ (ei, mitte teie omale) CO2 asemel, kõlab pealiskaudselt üsna mõistlikult, kuid ta jääb truuks samale misantroopilisele loogikale: planeedi ülalt-alla juhtimine tehnokraatliku eliidi poolt, mis kaotab demokraatliku suveräänsuse.
„Arenguabi“, vaktsineerimiskampaaniad, tulusad uued tehnoloogiad ja tehisintellekt – kõik heatahtlikkuse sildi all. Tegelikkuses on ikkagi tegemist globaalse kontrolli ja ümberjaotamisega…
Kas sa sooritasid testi?
Ükskõik kui ägedalt Gates nüüd „kliimamuutuste maailmalõpuvaate “ vastu ka ei kirjutaks, jääb küsimus, miks aastaid hüsteerilist kliimaliikumist õhutati, lapsi ja vaimselt puudega inimesi tänavatele aeti ning terveid tööstusharusid ja meie elatusallikaid demoniseeriti, tema memos mugavalt vastuseta. Selle tegevuskava tagajärjed ei kao lihtsalt sellepärast, et Bill Gates äkki tunnistab, et muidugi pole kõik tegelikult nii hull, kui väidetakse.
See mäng näib viimasel ajal aina kiiremini korduvat ja iga kord meenutab see kodanikele mõeldud intelligentsustesti: küla läbib uus, maksimaalselt surmav katk, õnnetus või muu oht, inimesed peaksid kartma, põlvili langema ja laskma võimudel oma asja ajada, sest kindlasti tahavad paavstiriik ja kõik seda mõjutavad miljardäridest filantroobid meid kõiki ainult aidata ja päästa….
Vanessa Renner
Allikas: Report24 News