Liikumine kui parim vastumürk talvemasendusele
Janika sõnul kogeb pea iga kümnes inimene talvekuudel hooajalist meeleolulangust ehk SADi (Seasonal Affective Disorder). „SADi iseloomustab suurem osa päevast kestev kurvameelsus, ärevus, tühi tunne või lootusetus. Kaduda võib huvi tegeleda meelepäraste hobidega, energia langeb ja keskendumine muutub raskemaks.“
Just siin tuleb appi liikumine – kõige lihtsam ja kättesaadavam viis närvisüsteemi toetamiseks ja meeleolu parandamiseks. “Igapäevane liikumine on pimedal ja hallil perioodil lausa hädavajalik, et meie bioloogiline kell toimiks. Juba kümneminutilise liigutamise järel tunned, kuidas kehas paraneb vereringe, mõte muutub selgemaks ja meel rõõmsamaks,“ selgitab Koch-Mäe.
Treening mõjutab otseselt meie ajukeemiat, sest selle tulemusel tõusevad dopamiini, serotoniini ja endorfiinide tasemed. „See ei ole lihtsalt “hea tuju“, vaid keemiline muutus, mis paneb sind vaimselt erksamana tundma ja aitab paremini keskenduda. Regulaarne liikumine langetab ärevust, parandab mälu, keskendumisvõimet ja vähendab ka põletikumarkereid kehas.”
Talv on võimalus uuteks algusteks
Kui suvel tegutseme palju spontaanselt, siis sügistalvine aeg annab võimaluse teadlikumate rutiinide loomiseks. „Kui vihmased õhtud ja hallid nädalavahetused kipuvad koju diivanile meelitama, siis just need on parimad hetked, et proovida midagi uut – olgu selleks jalutuskäigud, tantsuring või jõusaalitreening,“ soovitab Koch-Mäe.
Ta soovitab igasse päeva leida vähemalt ühe tunni liikumiseks: „Vaata kriitilise pilguga üle oma päevakava – kui palju on seal tegelikult liikumist? Seni, kuni sa selleks teadlikult aega ei võta, ei juhtugi midagi.“