Uskumatu, aga Johannson oligi noorena uljas kakluste käivitaja, kes mõistis tekitatud konfliktist taanduda. „Ma olen rohkem nagu kakluste algataja olnud,“ sõnas ta. „Tavaliselt mina algatan, teised kaklevad ja ma kuidagi vaatan kõrvalt.“
Tänasel päeval pole Johannsoni elus säherdusele meelelahutusele kohta, sest ta ei käi isegi ööklubides. Enda sõnul pole ta vähemalt kümme aastat jalga üle ööklubi ukse saanud. „Ei tõmba,“ poetas ta. „Mul on kaks last. Ma lähen kell kümme magama.“
Kaklusi ta enam ei käivita, ent tõdes, et on teinekord tormakas. „Ma olen üsna impulsiivne küll selles mõttes, et võin rusikaga vastu lauda lüüa ja öelda: „Kus must leib on?“.“ Seevastu on ta ka mees, kes ei häbene hingelise filmi puhul pisarat poetada. „Ma nüüd lausa lahinal ei nuta, aga olen üsna emotsionaalne inimene küll ja silma võtab veekalkvele jah.“
Refereeritud artikli täistekst Sky portaalis.
