„Tegu on veidi paradoksaalse olukorraga, aga kasvavad toiduhinnad on üks teguritest, mis paneb inimesi varem ootele pandud kinnisvaratehinguid ära tegema,“ rääkis Subatšjus.
Analüütiku sõnul oli septembris kinnisvaraturu aktiivsus varasemast märgatavalt kõrgem. „Kuigi selle peamine põhipõhjus on endiselt soodsamad laenutingimused ja paranev kinnisvara kättesaadavus, on otsuse langetamisel olulisel kohal igapäevaste tarbekaupade inflatsioon.“
Toidukorv on Subatšjuse hinnangul tavainimesele majanduses toimuva kõige otsesem ja vahetum tagasiside, mis mõjutab ka suuremaid otsuseid.
„Need, kes pikalt nii-öelda õiget aega ootasid, on aru saanud, et kinnisvara- ja muud hinnad enam alla ei tule ning teevad nüüd ostuotsused ära. Sisuliselt motiveerib kallinev piima hind jätkuva inflatsiooni kartuses kinnisvara ostma,“ ütles Subatšjus.
Uus Maa analüüsijuhi sõnul on praegu endiselt ostjaturg, kus valikut on piisavalt ning müüjad peavad tehingu tegemiseks vastu tulema, kuid tingimisruum on väiksemaks jäänud. „Kui pool aastat tagasi oli kinnisvara pakkumis- ja tehinguhindade vahe kohati 10–15 %, siis nüüd on see taandunud 5–10 %-le,“ sõnas Subatšjus.
„Pakkumis- ja tehinguhinna vahe on praegu suurem Tallinna uusarendustel – müügikuulutustes oli keskmine ruutmeetri hind septembris 5019 eurot, aga tehinguid tehti 4600 euro juures. Samas näiteks Tallinna lähiümbruse uute korterite pakkumis- ja tehinguhinna vahe oli ainult 30 eurot ruutmeetri kohta. Viimased paar aastat on ka tavapärane, et uue korteriga saab midagi kauba peale – panipaiga, parkimiskoha või uue köögi, mis muidu tähendaks 10 000–15 000 eurost lisakulu,“ lisas Subatšjus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (6)