Detsembriks kiitis grupp siiski heaks veel ühe väikese, 137 000 barrelit päevas tootmistõusu. Bloombergi ja Financial Timesi teatel peatatakse edasised tõusud aga jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Grupi ametliku selgituse kohaselt on pausi põhjuseks hooajaliselt nõrgem nõudlus, mis on esimest kvartalit arvestades tavapärane.
Ülepakkumise märgid kuhjuvad
Otsus tehti ajal, mil hoiatused eelseisva naftauputuse kohta muutuvad üha häälekamaks. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ennustab, et ülemaailmne pakkumine võib nõudlust ületada juba sel kvartalil ja paisuda järgmisel aastal „enneolematuks ülepakkumiseks“.
Ka suured kauplemiskontsernid, nagu Trafigura Group, väidavad, et ületootmine on juba kohal. Shelli tegevjuht Wael Sawan hoiatas hiljuti samuti ülepakkumise riski eest järgmisel aastal.
Seda arvestades prognoosivad analüütikud, sealhulgas JPMorganja Goldman Sachs Group, naftahinna edasist langust alla 60 dollari barreli kohta. Reedel sulges Brenti hind tasemel 64,77 dollarit barreli kohta.
Segased signaalid: Vene sanktsioonid ja USA surve
OPEC+ otsuseid mõjutavad ka USA kehtestatud sanktsioonid Venemaa kahe suurima naftatootja, Rosnefti ja Lukoili vastu. Kuigi see samm toetas lühiajaliselt hindade kasvu, märkis üks Bloombergi allikas, et OPEC+ jaoks on veel liiga vara hinnata sanktsioonide üldist turumõju.
Teisalt valmistub Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman sel kuul Washingtonis kohtuma president Donald Trumpiga, kes on korduvalt kutsunud OPECit üles aitama kütusehindu langetada.
Kuigi OPEC+ on sel aastal oma tootmiskvoote tõstnud, on grupi tegelik toodangu suurendamine jäänud välja häigatud mahtudele alla. Bloombergi teatel on selle põhjuseks asjaolu, et mõned liikmed tasandavad varasemat ületootmist, samas kui teistel on tehnilisi raskusi oma tootmismahtude tõstmisega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)