Siseminister Igor Taro plaanib viimaste vägivallajuhtumite järel Eestis reegleid üle vaadata. Kriitikute hinnangul karmimad karistused raskeid kuritegusid ära hoida ei aita.
Tartumaal oma endist elukaaslast pussitanud ja seejärel liiklusõnnetuses koos endaga teise inimese tapnud mehel oli pikk vägivallakuritegude ajalugu. Täisealisena karistati teda kuritegude eest tingimisi vangistuse ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustusega. Siseminister Igor Taro lasi nüüd koostada analüüsi, kas õigussüsteem on sellise inimesega tegelenud piisavalt.
“Ründaja tegelikkuses juba oli otsapidi justiitssüsteemi klient ehk see ei olnud inimene, kellega oleks ainult politsei tegelenud, vaid ta oli juba allutatud käitumiskontrollile. Ta oli määratud psühhiaatrilisele ravile, esialgse info kohaselt ta seda ei saanud, miks ta ei saanud seda? Siin on tegelikult päris mitme ministeeriumi lõikes küsimused, et miks asjad ei toiminud: kas info, mis oleks pidanud liikuma, liikus edasi; kui info ka edasi liikus, kas võeti ette vajalikud sammud või keegi jättis midagi tegemata?” lausus Taro.
Esialgset raportit on oodata paari päeva jooksul.
Ühiskonnas on aga taas tõstatunud küsimus, miks on Eestis nii raske vanglasse sattuda ja miks on karistused nii lühikesed. Eesti inimõiguste keskuse nõukogu liige ja reformierakondlane Jevgeni Krištafovitš ütles, et niisugused juhtumid on kogu õigussüsteemile äärmiselt keerulised, kuid pikk vanglakaristus ei ole lahendus.
“Ma arvan, et karistused muutmist ei vaja, sest ei ole teaduslikult kuidagi kinnitust leidnud, et just karmid karistused aitavad inimeste käitumismustrit muuta. Tegelikult karistuse efektiivsus ei ole alati sõltuvuses sellest rangusest. Kui inimene näiteks kannab vanglakaristust või on mingi teine karistusliik, kas tema resotsialiseerumine toimub aktiivselt või mitte, sellest tavaliselt see tulevik sõltub, aga mitte sellest, et talle antakse selle väga range karistusega sõnum, et ära enam tee. Tavaliselt see inimesi väga ei motiveeri õiguskuulekaks käitumiseks,” ütles Krištafovitš.
Endine siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets pooldab lähisuhtevägivallatsejate karmimat karistamist, kui sellega kaasneb nende parem taasühiskonnastamine. See on aga valdkond, kust praegu kärbitakse.
“Küsimus on selles, et võib-olla me lähisuhtevägivalla küsimustes oleme riigina liiga leebed. Ma arvan, et me peaks võtma palju karmima hoiaku, aga seda ei ole võimalik teha ilma tugeva sotsiaalsüsteemita. Kui see sotsiaalne pool kõrval puudub, siis me võime need inimesed vangi panna, aga nad inimesena ise ei muutu,” ütles Läänemets.
Siseminister Taro hinnangul tuleb keskenduda aga seaduste muutmisele. Ta toob näite seaduseelnõust, mis lubaks lähisuhtevägivalla puhul pikemat viibimiskeeldu kehtestada, kuid kuhu muuhulgas pikiti sisse ka rahvakogunemiste piiramine.
“Ma ei saa anda ei ministri ega kodanikuna seda kindlat vastust, et jah, kõik on hästi ja kõik on suurepärane. Meil on seal lünkasid. Korrakaitse seondub alati mingil määral ka vabaduste ja teatud põhiõigustega. Et minu vabadus ja õigus lõpeb seal, kus ma piiran sellega teiste vabadusi ja õigusi. Paratamatult need reeglid alati on sellised, mis otsivad tasakaalu. Et kui me ühtegi reeglit ei tee, siis ma kardan, et turvatunne ei püsi enam selline, nagu see praegu on. Keegi peab ikkagi kehtestama avaliku korra eeskirju või mingeid muid turvalisust tagavaid eeskirju ja keegi peab neid ka jõustama,” lausus Taro.